Vikipeedia

Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
[[File:99-071aluksne.jpg|thumb|Vaade järvesaarel linnusevaremetele Aluliina vanalinna poolt 1999 a.]]
[[File:Aluksne.png|right|100px|Aluksne]]
'''Aluliina ordulinnus''' (ka '''Alulinna ordulinnus''', '''Alūksne ordulinnus'''; [[läti keel|läti]] ''Marienburgas pils'', ''Alūksnes pils'', [[saksa keel|saksa]] ''Marienburg ''-– "Maarjalinnus")<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96054494&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB], www.eki.ee/</ref> on varemetes [[linnus]] Kirde-[[Läti]]s [[Alūksne]]s<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=685039&centery=6368759&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref> [[Alūksne järv]]e lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala [[järvesaar]]el.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=683439&centery=6369195&zoom=1&layer=map&ls=c, Aluliina kaart]</ref>
 
[[1342]]. aastal [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] [[Burchard von Dreileben]]i ajal [[Liivimaa]] idapiirile [[Adsele|Adsele maakonda]] ehitatud Aluliina [[ordulinnus]] ([[saksa keel|saksa]] ''Marienburg'') oli [[Liivi ordu]] [[Aluliina komtuurkond|Aluliina komtuurkonna]] keskus ja [[Aluliina komtuur|komtuur]]i residents. Samal perioodil ehitati ka stiililt samalaadsed [[Irboska linnus|Irboska]]- ja [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnus]] (''Neuhausen''). Aluliina oli üks suuremaid ja tähtsamaid Liivi ordu piirilinnuseid vastu Venemaad. Praegusest Vene-Läti piirist jääb see umbes 30 km kaugusele.
40. rida:
[[1284]] mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates [[Aluliina järv]]e saarel asetsevat [[Liivi Ordu]] linnust.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref> Tollal pidi see tõenäoliselt olema palkehitis, mis võis olla sakslaste jaoks kohandatud kunagine kohalike hõimude muinaslinnus. Teistel andmetel dateeriti [[Pihkva letopiss]]is sellesse aastasse ainult asula tekkimine Aluliina.<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D1%83%D0%BA%D1%81%D0%BD%D0%B5</ref>
 
[[1340]] tekkis kunagise [[Adsele]] muinasmaakonna piiride täpsustamisel ja mõjupiirkondade jaotamisel sakslaste ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] venelaste vahel suur tüli, ordurüütli [[Heinrich von Pleskow]] ("Pihkva Henrik") süü tõttu väljus olukord rahumeelsetest piiridest ja alustati üksteise vastu sõjategevusegasõjategevust. Venelased ründasid järgnevalt [[Atsele ordulinnus]]t, mis ajendaski ordut puitlinnust maha kiskuma ja rajama kivist tugevat Aluliina piirikindlust ning samuti ehitama välja [[Vastseliina piiskopilinnus]]t.<ref>Eesti ajalugu II, Keskaeg. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut</ref>
 
[[1341]]. aastal alustati baltisaksa ajaloolaste andmetel Aluliina kivilinnuse ehitamist ordumeistri [[Burchard von Dreileben]]i (Burkhart von Dreyleven) poolt.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 252</ref> Samal perioodil ehitati ka stiililt samalaadsed [[Irboska linnus|Irboska]] ja [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnus]] (''Neuhausen''). Teistel andmetel tegi ordumeister siis alles ettepaneku rajada idapiiri kindlustamiseks 2 linnust – Aluliina (Marienburg – Neitsi Maarja) ja Vastseliina (Frauenburg – Jumalaema).<ref>http://www.vastseliina.ee/linnus/id/Piiskopilinnus_TTA_24032008.pdf</ref>
 
[[1342]], 2. märtsil pühitseti linnus pealepärast valmimist sisse. Linnuse asutamisandmed on vasturääkivad. Hermann Warthberge kroonikas öeldakse jälle, et linnuse ehitust alustati 25. märtsil 1342, Püha Maarja päeval, millest linnus ka nime sai. Üsna linnuse tekke algusaegadel ründasid aga venelased (pihkvalased); kellele piirilinnuse teke meelehärmi valmistas; seda 300 mehega, löödi siiski sakslaste poolt tagasi ja tapeti 28 venelast.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 133</ref>
 
[[1349]], pärast seda kui komtuuriks oli saanud [[Gerlach von Haren]],<ref>http://et.wikipedia.org/wiki/Aluliina_komtuur</ref> toodi ka konvent Atsele linnusest Aluliina üle. Ilmselt pidi selleks ajaks olema valminud vähemalt [[konvent|konvendihoone]] I järk.
71. rida:
[[File:BM09088Am.jpg|thumb|Linnusevaremete ja nende asukoha plaan XVIII sajandi lõpust. Brotze.]]
 
[[1558]] lasi [[Preisimaa]] esimene hertsog [[Albrecht von Hohenzollern]] koostada oma erisaadikutel-spioonidel luureraporti Liivi orduväe sõjajõudude suuruse kohta. Aluliina komtuur võis raporti järgi 1555–15561555.–1556. aastal sõjaolukorras välja panna 150 ratsanikku.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk. 44, 49, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
 
1558. aasta juuni keskel tungisid venelased Aluliina komtuurkonda, põletasid Aluliina alevi maha ja rüüstasid kogu piirkonnas.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 45</ref> Juuli keskel, peale Tartu langemist saatis ordumeister käsknikele laiali ringkirja, milles manitses kõiki oma linnuseid kaitsma. Aluliina komtuur ([[Aluliina komtuur]]) ja Räisaku foogt ([[Rēzekne foogt]]) pidid häda korral, kui ei suudeta linnust kaitsta, taanduma Riia lähistele [[Salaspils]]i (''Kirchholm'') linnusesse. Sama aasta septembri keskpaiku tungisid venelased Aluliina piirkonda, kuid linnust vallutada ei suutnud ja suundusid Atsele abilinnuse poole. Selle garnison põgenes ja venelased põletasid linnuse maha.<ref>http://et.wikipedia.org/wiki/Atsele_ordulinnus</ref>
82. rida:
 
[[File:BM09212Am.jpg|thumb|left|Alumisel pildil on Aluliina linnuse varemed 1805. Brotze]]
[[File:Alūksne Castle 1661.jpeg|thumb|Vaade linnusele loodest 1661. aastal. Storno joonistus Meierbergi reisi ajal]]
[[File:Aluksnes pils 17.gs.jpg|thumb|Aluliina linnuse kujutis XVII sajandist. (Jürgen Helms, 1628–1643). Kujutatud on eeslinnuste ringmüüri. Läti Akadeemiline RaamarukoguRaamatukogu, [[Johann Christoph Brotze]] kollektsioon]]
[[File:Alūksne Castle plan.jpeg|thumb|Löwis of Menari joonistatud linnuse plaan]]
 
[[1582]], pärast venelaste väljalöömist maalt määras Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Aluliina, [[Kulna]] (Gulbene) ja [[Kirumpää]] [[staarost]]iks kuningliku kindralkomissari Liivimaal [[Stanisław Pękosławski]].<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251</ref> Liivimaa ühendati Poola–Leeduga ([[Rzeczpospolita]]).
 
1582 koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja-Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. Aluliina on kujutatud 5viie torniga järvesaarel olevana ja keskmisest suuremana. Saksakeelsele nimele on lisatud ka nimekuju ''Alsist''.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
 
[[1591]] oli Aluliina linnuse pealik ja piirkonna [[vojevood]] [[Albrecht Latzky]].<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref>
94. rida:
[[1600]] langesid linnus ja küla rootslaste kätte, kuid Poola väed Zamoyski juhtimisel vallutasid selle peatselt tagasi.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991923&r=1101173&lid=991923&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref>
 
[[1601]],. aasta 27. jaanuaril tulid Aluliina koondunud aadel ja mõisnikud hertsog Karli rootsiRootsi vägede poole üle.<ref>Marienburi aadel ja maa-asurid hertsog Karlile Marienburist 27. I 1601, — Bienemann, Mittheilungen XVII, lk. 490—492.</ref> Vastav nõudmine saadeti Lõuna-Eestis viibiva hertsogi poolt Aluliina Adam Schrappferi ja Otto Vietinghoffiga, lubati rootsiRootsi vägede kaitset, aadlile usuvabadust ja mõisate valdusõiguse säilimist.<ref>Ajalooline Ajakiri, 1932, nr 3, lk 141</ref> Hertsog Karli teenistuses Poolalt vallutatud linnuste revideerijana ametis oleva Conrad Bussau andmetel oli linnus halvas seisukorras<ref>Bienemann, Mittheilungen IV, lk 66</ref>
 
[[1625]]. aasta augusti ja septembri jooksul langesid taasalanud Poola–Rootsi sõjas rootslaste kätte Vastseliina, Atsele, Aluliina ja mitmed teised väiksemad linnused.<ref>http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4385&layer=267&lang=est#4385</ref> Rootsi vägesid juhatas krahv Gustav Horn.
 
[[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]] kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõisad, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõisad. [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonnast]] sai Horn ''Alt–Laizen''i, ''Neu–Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisad. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688. aastaks kahe kihelkonna peale 106¼ [[adramaa]]d haritavat maad, jälle rootsiRootsi riigile tagasi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 254</ref>
 
[[1646]] oli Aluliina komandant [[Mathias Hilgärtner]], kellele [[Rootsi kuninganna Christina]] kinkis ''Goldbeck''i mõisa, mis rootsi valitsusajal eelmise omaniku [[Heinrich Tiesenhausen]]i poola-meelsusepoolameelsuse tõttu Aluliina linnuselääni hulka oli arvatud.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref>
 
[[1656]]–[[1658]] valdasid linnust järjekordse Vene–Rootsi sõja ajal veneVene väed.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119</ref> Venelased kasutasid seda linnust ka sõjas Poola–Leedu vastu.
 
1658. aasta detsembris [[Vallisaare vaherahu]]ga venelaste ja rootslaste vahel jäid venelastele kõik nende vallutatud kindlused ja linnad: Koknese, Vastseliina, Tartu, Aluliina, Antsla, Vasknarva, Vana-Väina, Räisaku, Lutsi ja Vilaka.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref>
108. rida:
[[1661]] lihavõttepühade ajal peatus Aluliinas oma reisil Moskvasse Austria saadik parun [[Augustin von Meierberg]].<ref>http://de.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref> Sellest ajast on säilinud üks Storno linnusevaatega joonistus.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119</ref> Linnus oli pealtnäha täiesti terve.<ref>Sammlung Baltischer Ansichten</ref>
 
[[1662]] [[Kärde rahu]]ga said rootslased linnuse lõpuks enda valdusse ja alustasidhakkasid kindlustustekindlustusi taastamisegataastama.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
[[1680]] seadsid rootslased linnusesse üles 22 kahurit ja kaevasid linnuse saarepoolsesse külge 2kaks kaitsekraavi – ilmselt oli neil plaan sinna pikaks ajaks jääda paika.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
[[File:Aluliina kindluse plaan 1.jpg|thumb|Rootslase [[Erik Dahlberg]]i koostatud Aluliina kindlustamise plaan.]]
 
[[XVII sajand]]i lõpus plaanisid rootslased fortifikatsioonimeister Erik Dahlbergi juhtimisel Aluliina põhjalikult ehitada ümber ja kindlustada.<ref>http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref> Ordulinnusest kirdesse Kapsētase poolsaarele Tempļakalnsi mäele (Templimägi, 217 m) planeeriti rajada terve 5viie bastioniga kindlustatud linn. Kuid plaani elluviimiseks ei jätku ei jõudu ega vahendeid, samuti algas enne [[Põhjasõda]].
[[1701]] – Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]l ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked suundusid eriti Aluliina piirkonda.<ref>http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm</ref>
 
[[1702]]. aasta 24. augustil, pärast 10–päevastkümnepäevast piiramist, kui suurtükitulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas rootsiRootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus kindralfeldmarssal Šeremetjevi juhitud veneVene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning rootsiRootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar [[Marta Skawronska]], kellest sai hilisem [[Vene keisrinna]] [[Katariina I]]. Linnust kaitses ka 300–meheline300-meheline läti pataljon.<ref>http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksnes_pils</ref> Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka rootsi ajal taastekkinud linnake ja Aluliinast jäi järele väike asula.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 252</ref>
 
[[File:02 182 Book illustrations of Historical description of the clothes and weapons of Russian troops.jpg|thumb|Vene armee jalaväepolgu seersant. Tagaplaanil saarel Aluliina linnus 1702. aastal.]]
 
Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.
126. rida:
===Linnus tsaariajal ja hiljem===
 
[[File:BM09093Am.jpg|thumb|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast XIX sajandi keskel. Konvendihoone põhjasein on veel päris kõrgelt säilinud ja üsna sarnane ViljandileViljandi omaga.]]
 
[[File:BM01016Am.jpg|thumb|Ooberst Johnstouni hauakivi ja vaade Aluliina linnusevaremetele 1772. aastal.]]
 
[[1753]]. aasta 18. detsembril kinkis vene keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Eliisabet]] Aluliina mõisad kantsler krahv Vorontsovile, kes müüs need edasi salanõunik [[Otto Hermann von Vietinghoff]]ile. Temalt päris need tema poeg, salanõunik [[Burchard Cristoph von Vietinghoff]], kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja [[Kalnemoisa mõis]]a.
138. rida:
[[1922]] kuulus linnusemõis parun [[Arnold von Vietinghoff-Scheel]]ile.
 
[[1977]]. aastast alates tehakse endise linnuse alal säilinud müürilõikude konserveerimistöid.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
[[1978]]–1980 viidi II eeslinnuse edelamüüri siseküljel läbi arheoloogilisi kaevamisi u 25 * 25 m<sup>2</sup> suurusel pindalal.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
150. rida:
[[File:Alūksne Castle northern wall cross-section.jpg|thumb|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri läbilõige.]]
 
See 8kaheksa torni ja kuni 1,85 m paksuste müüridega Aluliina ordulinnus oli üks esimesi kivilinnuseid, mis kanti kunagi läti rahvuslike kultuuripärandiobjektide nimekirja.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991930&r=1101173&lid=991930&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref>
 
Aluliina ordulinnus moodustas koos Riia Peapiiskopkonna Vilaka ja Tartu Piiskopkonna Vastseliina ja Kirumpää linnusega Vana–Liivimaa äärmise, esimese kaitseliini Pihkva ja Novgorodi suunalt tuleva rünnaku vastu. Tugevamad neist on olnud keskse asetusega Aluliina ja Vastseliina linnus. Linnuse tugevust näitasid mitmed edukad kaitsmised piiramiste ja rünnakute vastu XVI sajandil. Aluliinast päripäeva, kagusse jääva ja samuti järvesaarel asuva piiskopliku Vilakani on otsejoones vahemaa 45 km (u 6,5 miili), vasakule tiivale, põhjakirdes asuva Vastseliinani 35 km (5 miili) ja põhjas asuva Kirumpääni 47 km (u 6,5 miili). Teise kaitseliini linnustest on Kulna (Gulbene) piiskopilinnuseni otsesuunas Aluliinast 35 km ja Atsele ordulinnuseni 41 km. Ilmselt on nende ühtlaste vahemaade puhul arvestatud ratsahobuse normaalse päevateekonna pikkusega. Väiksemate linnuste olemasolust I ja II kaitseliini pealinnuste vahel mingeid andmeid pole praegu teada.
158. rida:
Linnus kogupindalaga u 80*180 m asetses Aluliina järve 9,9 [[Hektar|ha]] saare edelaküljel ja kujutas endast ehitusstiililt kahe eeslinnuse kaitse all olevat konvendihoonet, mis esindas orduarhitektuuri nn rikkaliku stiili.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. Lk 431</ref>
 
Aluliina konvendihoone oli oma kujult sarnane ViljandileViljandi omaga: hooneblokihooneploki moodustasid sama pikad tiivad, mis ei olnud aga enam nii rangelt suletud, nagu varasema aja konvendihoonetel. Nurgatorn flankeeris sama tugevalt, nagu Viljandiski; ainult siin viitas see fakt linnuse rajamisajale.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. Lk 148</ref> Ka linnuse kabel ja sissepääs konvendihoonesse on asetsenud sarnaselt ViljandigaViljandi omaga.<ref>Löwis of Menar</ref>
 
===Eeslinnused===
 
Murduva kulgemisega eeslinnuste müüriliini süsteem, mis moodustab linnusele kergelt ovaalse loode–kagusuunalise ristkülikukujulise põhiplaani, on ehitatud konvendihoonega enam-vähem samal ajal. Seevastu eeslinnuste olulisemad kaitseehitused, nagu poolümarad suurtükitornid (''Bastei'') kuuluvad oma põhiolemuselt hilisemasse perioodi – ennekõike XVI sajandi algusse, kui idapiiri kindlustamine eriti tähtsaks muutus. Hiliskeskajale iseloomulik on ka kahe ümartorniga ja tõstesillaga flankeeriv värav, mis veel XVII sajandil aktiivselt kasutuses oli.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 148</ref> Kokku on eeslinnuste ringmüüril asetsenud 9üheksa torni läbimõõduga 10–14 m, sealhulgas I ja II eeslinnuse liitekohal saarepoolsel küljel võimas poolümar suutükirondeel ja lisaks siis veel I eeslinnuse põhjaküljel eelpoolmainitud väravazwinger. Ringmüüri paksus oli 1,4–1,6 meetrit ja kõrgus küündis Löwis of Menari arvates 10 meetrini.
I eeslinnuse, mida on nimetatud ka pealinnuseks, pindala oli u 80 * 65 m ja seal asusid komtuuri ja tema teenistuses oleva personali eluhooned. I eeslinnuse loodenurgas vastu järvekallast seisis poolümar Loodetornloodetorn. I ja II eeslinnust eraldas müür paksusega 1,3 meetrit.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
II eeslinnuse, mis asus pealinnusest kagu pool, pindala oli u 80 * 90 ja seal paiknesid majandus- ja kaitsemeeskonna ruumid ning sõjaväevarustuse laod. II eeslinnuse kagunurgas asetses paksude müüridega ümar Kagutornkagutorn läbimõõduga 11,7 m ja seinapaksusega 2,3 m ning järvepoolsel küljel poolümar Suursuur Läänetornläänetorn läbimõõduga 10,3 m ja seinapaksusega 1,6 m. Tornis asus ka kaev.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
 
Eeslinnuste kaitsemüür oli rajatud kohati segatehnikas ja kõige kattesaadava materjali – maakivide telliste ja dolokividega. Nagu müüriprofiilist näha, ehitati I etapis sise- ja välisküljelt maakividega viimistletud ringmüür, mis seest täideti segu, tellisetükkide ja väikeste põllukividega (''Schalenmauertechnik'')<ref>http://www.brandenburg1260.de/gerswalde.html</ref> ja mida vahepeal kõrgendati lubjakividega ning siis veelkordveel kord maakividega.
Ümber koguKogu linnuserajatise ümber oli kaevatud vallikraav, mida ilmselt rootsi ajal nurgelisemaks muudeti. Kraav kulges ka piki kaitsemüüri väranazwingeri ja Loodetorniloodetorni vahel. Väravate juurest läks tee puidust 120 m pikkuse sillani, mis ühendas saart ja Kapsetase poolsaare kaudu maismaad ja mida sai rünnakute ja piiramiste puhul kaitseks maha põletada.<ref>Linnuseplaan, 1Löwis of Menar</ref>
 
==Praegune seisukord==
178. rida:
Säilinud on osaliselt ja umbes pooles kõrguses eeslinnuste maakividest kaitsemüür ja samuti pooles kõrguses mõned torniseinad. Konvendihoonest on alles mõned tellistest laotud saarepoolse välisseina varemed. Kuna konvendihoone oli ehitatud telliskividest, siis tassiti see esmalt kohalike poolt Aluliina majade ehitamiseks laiali.
 
Tänapäeval on linnuses vabaõhulava 3000 pealtvaatajale. Kui keskajal ja hiljemgi ühendas saart ja maismaa – järvekallast sild loodest, siis tänapäeval viib ühendustee saarelt lõuna suunas üle järvesopi otse Aluliina kesklinna.<ref>Latvijas autocelu atlants, 1 : 20 000, SIA "Karšu izdevnieciba Jāna Sēta", 2005, Stabu iela 119, Riga, ISBN 9984-07-411-0, lk. 90</ref>
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aluliina_ordulinnus"