Laiuse ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algul maja – või laiendatud tornlinnusena, millele peatselt järgnes II ehitusjärk kaaravadega vundamendile rajatud madala ringmüürkastelli näol.<ref name="aluve32"/> 1406. aastast pärinevad vanimad ürikulised teated Laiuse linnuse kohta, edaspidi kirjutatakse ka 1416 ja 1417 "Laiuse linnusekrahvlinnusekrahvist"ist<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20 – 21</ref> ning 1423. aastal mainitakse ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i (suri 1424) eestvõttel aset leidnud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal"/> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ja varustati linnus loode -, kirde –- ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 31</ref>

Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]-–[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a-a–[[Tartu]] maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääseda idapoolsele Virumaale ningja sealt edasi Venemaale.<ref name="Mõisaportaal"/> 15. sajandi esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti tänu ka üha teravnevatele suhetele ordu ja Tartu Piiskopkonna vahel. Viimase aktiviseerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 292 – 295292–295</ref>. Ka 14. sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.

Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus [[Viljandi komtuurkond]]a ningja talitses [[Kursi linnus]]e abilinnusena.<ref name="Mõisaportaal"/>

24. jaanuaril 1558 tungisid [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a ningja puhkes [[Liivi sõda]]. Osa veneVene vägedest möödus [[Tartu]]st ningja jõudis 30. jaanuaril Laiuse piirkonda. Seal rüüstanud ja põletanud, saabusid nad linnuse alla ning põletasid maha talli ningja teisi hooneid. Linnust kaitsti ägedalt, mistõttu kandsid Moskva väed suuri kaotusi. Linnuseülem [[Frederick de Grave]] sai tõsiselt haavata ningja kroonikakirjutaja [[Johann Renner]]i (suri 1583) väitel tapeti ka 400 talupoega, kellest 250 olid lapsed. 2. veebruaril lahkusid venelased [[Kärkna]] piirkonda. Moskva vägede järel liikus ordumeister [[Wilhelm von Fürstenberg]] (suri 1568), kes oli [[Viljandi]]st Tartu piiskopkonda saabunud ning saanud teada, et vaenlane on läinud Laiusele.<ref name="Renner"/>

Augustis 1558 piirasid venelased taas Laiuse ordulinnust, mida kaitses vaid 34 meest Frederick de Grave juhtimisel. Pärast vürst [[Pjotr Ivanovitš Šuiski]] (suri 1564) ja [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] mitmekordseid nõudmisi alistus garnison 5. augustil ning andis linnuse üle. Neil lubati igaühel oma varaga linnusest lahkuda ningja Grave otsustas oma väega Viljandisse suunduda. Olnud aga linnusest kahe miili kaugusele jõudnud, ründas neid üks teine venelaste väesalk. Kusjuures venelasi abistasid talupojad, kes olid Gravega tema ranguse tõttu vaenujalal. Kokkupõrkes hukkus viis sakslast, ülejäänud vangistati ningja vaid mõnel üksikul õnnestus põgeneda. Vangistatud, kelle hulgas oli ka raskelt haavata saanud Grave, viidi Tartusse ningja nende vankrid rüüstati. Šuiski määras Laiuse linnusepealikuks Peter Gollowitzi ([[Ivar Leimus]] on oletanud, et tegelik perekonnanimi võis olla [[Golovin]])<ref name="Renner2"/>

14. detsembril 1559 tulid ordu ratsanikud ningja sõjasulased, eesotsas ordumeister [[Gotthard Kettler]]iga (suri 1587), Kärknalt Laiusele ning asusid linnust, mida kaitses umbes 500 meest, piirama. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline veneVene väesalk, kuid kui nad oli linnusest poole miili kaugusel ning nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ningja neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ningja kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. 16. detsembril alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ning [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks ka niisama ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning 17. detsembril korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast, ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ningja kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. 19. detsembri öösel lahkusid orduväed [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3"/>

Sõjategevusest hoolimata oli linnus ningja võimalik, et ka osa alevist, säilinud. 1590. aastatel väidetakse alevis elavat üle 200 inimese.<ref name="Mõisaportaal"/>

1600. aasta septembris alustas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi sõjategevust Poola vastu]] ning suunas oma väed Liivimaale kahes osas. Karli enese juhitud peavägi alustas teekonda [[Tallinn]]ast ningja valis läänepoolsema tee,. [[Narva]]st liikuma hakanud väge juhtisid ooberst

[[Peder Pedersson Stolpe]] (suri 1601) ja [[Heinrich von Ahnen]], ning selle ülesandeks oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa suudeti vallutada 11. septembriks.<ref name="Sepp"/> Ahneni väeosad jõudsid Laiuse alla septembri lõpul ningja Stolpe väed mõni päev hiljem<ref name="Puolan sota"/>. Laiuse garnisoni juhtis staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri, peale midamisjärel linnus Rootsi vägedele üle anti<ref name="Fabricius1"/>. Poolakad alistusid 20. oktoobril ([[Enn Tarvel]]i kommentaarides Fabriciuse kroonikale on kirjas, et Orzechowski suri 30. oktoobri paiku, mistõttu ka linnuse alistumise kuupäev ei saa olla varasem<ref name="Fabricius3"/>) ning Stolpe jättis linnusesse 200-mehelise garnisoni, kelle pealikuks sai [[Hans Brakel]]<ref name="Puolan sota"/>. Laiuse linnuse vallutanud Rootsi väed ühinesid seejärel hertsog Karli peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusesseümbrusse talvekorterisse<ref name="Sepp"/>.

1611. aasta lõpus tungisid [[Pihkva]] kandi venelased Liivimaale, et maksta kätte poolakate korraldatud eelnevaleeelmise röövretkeleröövretke eest kätte maksta, ning rüüstasid lisaks mitmele muule paigale ka Laiuse piirkonda, viies Venemaale suure saagi, naisi, lapsi ja poola aadlikke.<ref name="Fabricius2"/>

5. jaanuaril 1622 vallutasid Rootsi väed [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõja]] ajal ooberst [[Henrik Klasson Fleming]]i (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse{{lisa viide}}. Tõenäoliselt hävitati just tollases sõjas kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Viimasest ei ole kaasajaltänapäeval peale vundamendi midagi säilinud. Sõjas hävis ka lossialev.<ref name="Mõisaportaal"/>

PealePärast piirkonna Rootsi võimu alla minekut linnust enam ei taastatud. Selle territooriumile paigutati küll Rootsi palgasõdurid kelle majutamiseks rajati puithooned. Orduaegsetest hoonetest kasutati üksnes lossikabelit, mis säilis vähemasti 1702. aastani.<ref name="Mõisaportaal"/>

===Põhjasõda ningja Karl XII viibimine Laiusel===

Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saadud olulist võitu Vene vägede üle, otsustas kuningas [[Karl XII]] (1682–1718) jääda talvekorterisse Laiuse linnusesse. Rootsi väed jõudsid Laiusele 18. detsembril 1700. Riigikantselei majutati Laiuse lähedale [[Kivijärve mõis]]a, osa jalaväelastest ningja suurtükivägi aga Tartu ümbrusse. Ratsavägi läks kaugemale [[Liivimaa]]le, peatudes [[Otepää]], [[Sangaste]] ningja [[Alūksne]] ümbruses.<ref name="Histrodamus"/>

Talvel korraldati mõned väiksemad sõjakäigud üle [[Peipsi]] jää [[Oudova]] ja [[Petseri]] kanti. Märtsi alguses korraldati õppusena [[Jõgeva mõis]]a maadel lumelossi ründamine ningja kaitsmine.<ref name="Histrodamus"/>

Meele lahutamiseks tähistati erinevaid tähtpäevi. Jõuluks toodi talvekorterisse [[õled]] ning 27. jaanuaril tähistati Karli nimepäeva, mispuhul esinesid kümmekond pruudirõivais eesti neidu, kaks torupillimängijat ningja kubjas, kes laulis eesti keeles. Karl XII käis ise ka mitmel korral talupoegade pulmades, millest üks peeti koguni linnuseruumides. Korraldati ka jahilkäike.<ref name="Histrodamus"/>

Karl lahkus Laiuselt järgmise aasta maikuus. Puithooned ningja linnuse seni tervena püsinud osad purustati aastail 1702–1704 sõjategevuse käigus ning alles jäid vaid kivist müüride varemed.<ref name="Mõisaportaal"/>

===PealePärast Põhjasõda===

Ajahambale on kõige paremini vastu pidanud loodetiiva väliskülg, mis on säilinud üldiselt täiskõrguses. Alles on ka selles asuvad aknaavad ningja väravaava. Samuti on säilinud enamus põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni müüridest. Osaliselt on algses kõrguses säilinud ka idanurga haakpüssitorn ningja osa linnuse edelamüürist.<ref name="Mõisaportaal"/>

Linnusevaremed on korrastatud ningja üles on pandud infotahvlid.<ref name="Mõisaportaal"/>

Kastelli tugevdati keskajal korduvalt ningja müüre ehitati nii paksemaks kui kõrgemakskakõrgemaks. Müüride lõplikuks kõrguseks kujunes umbes 15 meetrit. 15. sajandil või 16. sajandi algul lisati linnusele ka kolm võimsat torni.<ref name="Mõisaportaal"/> Ehitustüübilt kujunes välja tulirelvadele kohandatud laiendatud laagerkastell.<ref name="aluve30"/>

Loode –- ja kagunurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ningja kõrgus umbes 25 meetrit. Kirdenurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit, paksus 1,5 ja kõrgus üle 15 meetri.<ref name="aluve32"/> Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]], mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga;<ref name="Mõisaportaal"/> aga ka näiteks Paide ja rea teiste 1400 aasta paiku rajatud linnustega. Linnusevaremetest on näha, et loodepoolse suurtükitorni võlvid ja väliskülg olid ehitatud tellistest, samas kui ülejäänud müürides olid valitsevaks põllu –- ja lubjakivid.<ref name="tuulse295"/>

Laiuse linnus 2.jpg|Põhjapoolse ümmarguse suurtükitorni varemed ningja loodemüür

*[[Johann Renner]], "Liivimaa ajalugu 1556 – 15611556–1561". Olion, Tallinn 2006, tõlkinud [[Ivar Leimus]]

<ref name="Sepp">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp, "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]</ref>

<ref name="Fabricius1">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 16101158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 275</ref>

<ref name="Fabricius2">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 16101158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 365</ref>

<ref name="Fabricius3">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 16101158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 393</ref>

<ref name="aluve30">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30</ref>

<ref name="aluve32">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, "Valgus", 1993, lk 30 – 3230–32</ref>