William Beveridge: erinevus redaktsioonide vahel

Beveridge'i jaoks oli täielik tööhõive (kui töötus ei ületa 3%) 1942. aasta raportis esitletud hoolekandeprogrammi tugipunktiks. 1944. aastal kirjutatud raamatus "Full Employment in a Free Society" ("Täielik tööhõive vabas ühiskonnas") selgitas ta, kuidas selle eesmärgini võiks jõuda.<ref>Nobeli majanduspreemiamajandusauhinna laureaadi [[Friedrich Hayek]]i sõnul oli raamatu tegelikuks autoriks [[Nicholas Kaldor]]. Hayek ütles, et Beveridge "ei teadnud majandusest mitte midagi". Stephan Kresge ja Leif Wenar. "Hayek on Hayek". Chicago: The University of Chicago Press, 1994, lk 86.</ref> Võimalike alternatiivsete meetmetena, mis viiksid täieliku tööhõive saavutamiseni, nägi ta [[John Maynard Keynes|Keynesi]]-stiilis fiskaalset reguleerimist, otsest tööjõu juhtimist või tootmisvahendite riigiomandisse minekut. Beveridge lähtus ühiskondlikust [[õiglus]]est ja ta mõtles, kuidas sõjajärgne ühiskond võiks ideaalis välja näha. Ta uskus, et objektiivsete sotsiaalmajanduslike seaduste avastamine võiks ühiskonna probleemid ära lahendada.