Redaktsioon: 28. november 2014, kell 23:51 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 995 muudatust P Tühistati kasutaja Sals101 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Hirvelaid. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2015, kell 15:59 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
10. rida: \|auhinnad= [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks\|Nobeli majanduspreemia]] ([[1969]]) }} '''Ragnar Anton Kittil Frisch''' ([[3. märts]] [[1895]] [[Oslo\|Kristiaania]] – [[31. jaanuar]] [[1973]] Oslo) oli [[norralased\|norra]] [[majandusteadlane]], [[Oslo ülikool]]i majandus[[professor]], [[Nobeli ~~majanduspreemia~~majandusauhind\|Nobeli majandusauhinna]] esimene laureaat. Frischi isa oli [[kullassepp]] ja hõbesepp Anton Frisch, ema oli Ragna Fredrikke Frisch (sündinud Kittilsen). Isa ootas, et ta võtaks kunagi pere äri üle, ja Ragnarist sai David Anderseni töökojas [[õpipoiss]]. Kuid ema soovitusel hakkas ta sel ajal ühtlasi õppima Kuninglikus Frederiki Ülikoolis, mis tänapäeval on tuntud Oslo ülikooli nime all. Ta valis [[majandus]]e, mis talle tundus kõigist õppekavadest kõige lühema ja kergemana. [[1919]] lõpetas ta ülikooli. [[1920]] tegi ta ära ka meistritöö ja hakkas isa ettevõttes tema partnerina tööle. [[1921]] sai Frisch [[stipendium]]i, mis võimaldas tal minna 3kolmeks aastaks [[Prantsusmaa]]le ja [[Inglismaa]]le majandust ja [[matemaatika]]t õppima. [[1923]] tuli ta kodumaale tagasi ja nägi, et vanemate äri on raskustes, jätkas ta teadustegevust, uskudes, et just see ja mitte kullassepatöö on tema tõeline kutsumus. Ta avaldas mitu artiklit [[tõenäosusteooria]] kohta, sai [[1925]] Oslo ülikooli õppejõuks ja omandas [[1926]] [[filosoofiadoktor]]i kraadi, kaitstes [[väitekiri\|väitekirja]] [[matemaatiline statistika\|matemaatilise statistika]] alal. 1926 avaldas Frisch artikli, milles kirjeldas oma seisukohta, et majandus peab järgima sama teed empiirilise ja teoreetilise matematiseerimise suunas, mida teised teadused, eriti [[füüsika]], juba läinud on. Samal aastal avaldas ta artikli "''Sur un problème d'économie pure''" ("Puhta majanduse probleemist"), milles alustas oma matematiseerimise programmi. Artikkel sisaldas [[aksioom]]e, mille abil oli võimalik täpselt määratleda nii [[ordinaalkasulikkus\|ordinaal]]- kui [[kardinaalkasulikkus]]. Frisch hakkas ka lugema [[tootmisteooria]] kursust, pannes aluse selle teema matematiseerimisele.

Ragnar Frisch: erinevus redaktsioonide vahel