Suhkurtõbi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit [[Suhkruta diabeet]]}}
{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}}
{{toimeta}}
 
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
[[Pilt:Blue circle for diabetes.svg|pisi|Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol]]
'''Suhkurtõbi''' ehk '''suhkurdiabeet''' ehk '''diabeet''' (kõnekeeles ''suhkruhaigus''; ladina keeles ''diabetes mellitus'') on koondnimetus mitmetel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el (sh [[inimene|inimestel]] erinevate tegurite poolt põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik [[veri|vere]] normaalväärtustest kõrgem [[glükoos]]isisaldus (krooniline [[liigsuhkruveresus]]) ja häired [[süsivesik]]ute, [[rasvad]]e ning [[valk]]ude [[ainevahetus]]es ja tugev [[janu]] ning rohke kuseeritus.
9. rida:
 
==Liigitus==
 
Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi:
* [[I tüüpi diabeet|I. tüüpi suhkurtõbi]] ehk noorte suhkurtõbi (sh 'brittle diabetes'') (lüh T1DM) (varasem nimetus tõeline diabeet)
26. rida ⟶ 25. rida:
 
==Tekkepõhjused==
 
[[veresuhkur|Veresuhkrut]] ehk [[glükoos]]i kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga [[hormoon]], mida toodetakse [[kõhunääre|kõhunäärmes]]. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.
 
37. rida ⟶ 35. rida:
==Endokrinoloogia==
===Patoloogia===
 
[[1960]]. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tulemusel võib lastel kergesti tekkida [[diabeetiline kooma]]. Tõeline diabeet pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb [[kõhunääre|kõhunäärme]] sisesekretsiooni häirumises kuid samal ajal täheldati kõrgenenud [[kromafiinne süsteem|kromafiinse süsteemi]] ärrituvust.
 
Süsivesikute ainevahetust reguleerivad [[kesknärvisüsteem]] ja ka [[autonoomne närvisüsteem]], mõjutades [[hormoon]]ide kaudu kõhunääret, [[neerupealis]]eid, [[hüpofüüs]]i ja [[kilpnääre]]t. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka [[ajukoor]]e ja [[hüpotalamus|hüpotalaamilise]] piirkonna keskuste funktsionaalsed häired.<ref>Prof. [[Mihhail Maslov]], "Lastehaiguse. Õpik". [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 373, [[1957]].</ref>
 
 
Suhkruhaiguse puhul on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ning vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu.
80. rida ⟶ 76. rida:
* Suzanne M. de la Monte, ja Jack R. Wands, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2769828/ Alzheimer's Disease Is Type 3 Diabetes–Evidence Reviewed], J Diabetes Sci Technol. Nov 2008; 2(6): 1101–1113, nov 2008, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2769828, veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)<small> (inglise keeles)</small>
 
[[Kategooria:Endokrinoloogia]]
[[Kategooria:Immuno-endokrinoloogia]]
[[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]]