Christine Nöstlinger: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
12. rida:
Christine Nöstlinger on kirjutanud üle 100 raamatu ning kuulub tuntuimate ja mõjukaimate lastekirjanike hulka saksa keeleruumis. Tema teoseid on tõlgitud väga paljudesse keeltesse ning autasustatud rahvusvaheliste auhindadega.
 
Kirjanikuteed alustas ta aastal [[1970]] raamatuga ''„Die feuerrote Friederike“'' ( „Tulipunane Friederike“). Kirjanik käsitleb oma raamatutes eeskätt laste vajadusi ning puudutab [[autoriteet]]suse ja [[emantsipatsioon]]iküsimusi. Tema teostes leidub hulgaliselt autsaidereid, kelle abil kirjanik käsitleb üksinduse probleemi (''„Austauschkind“'', „Vahetuslaps“), eneseotsinguid (''„Gretchen Sackmeier“, ''"Greteke Sackmeier") või puberteedikriisi (''„Ilse Janda, 14“''). 70. aastatel esile kerkinud „realistlikule laste- ja noortekirjandusele“ omaselt kerkivad Nöstlingeri raamatuis esile lapsevanemate abieluprobleemid – uuendus, mille üle tol ajal palju vaieldi.
 
Nöstlingeri loomingule on väga omased ka poliitilised ja ühiskonnakriitilised aspektid. Siin mängib olulist osa tema enda lapsepõlv, mil toimus [[Teine maailmasõda]] (kajastub muuhulgas raamatutes ''„Maikäfer flieg!“'', „Lenda, maipõrnikas!“ ja ''„Zwei Wochen im Mai“'', „Kaks nädalat mais“). Raamatutes ''„Wir pfeifen auf den Gurkenkönig“'' („Me vilistame Kurgikuninga peale“) ja ''„Rosa Riedl Schutzgespenst“'' („Kaitseingel Rosa Riedl“) kirjeldab ta groteskselt (perekondlikku) argifašismi. Üks kirjaniku põletavamaid teemasid on vastupanu ülbusele, allasurumisele ja igasuguses vormis ebaõiglusele. Tema lugude revolutsioonilis-didaktiline raev on viimastel aastatel asendunud lohutavama tooniga. Kasvatuslikku mõju Nöstlinger oma teostelt (enam) ei oota. Nöstlingeri on sageli nimetatud laste advokaadiks kirjanduses.<ref>[http://austria-forum.org/af/Wissenssammlungen/Biographien/N%C3%B6stlinger,_Christine Christine Nöstlinger, Austria-Forum]</ref>