Erich Kästner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Elust ja loomingust: eluloolisi fakte
9. rida:
<nowiki> </nowiki>Sadulsepast isa oli tal kohvrivabrikus tööline ja ema teenijatüdruk, hiljem juuksur. Emaga oli Kästneril ääretult tugev side, ükski teine inimene pole ta elus nii oluline olnud<ref>''"Als ich ein kleiner Junge war"'', 11.pt</ref>.
 
<nowiki> </nowiki>[[1913]] astus Kästner Dresdenis õpetajate seminari (''Freiherrlich von Fletchersche Lehrerseminar''), kuid katkestas õpingud vahetult enne lõpueksameid. Paljud selleaegsed seigad kajastuvad raamatus „''Das fliegende Klassenzimmer“'' („Lendav klassituba“). [[1917]] võeti ta sõjaväkke, kus pidi kõigepealt läbi tegema aastase õppuse raskesuurtükiväes. Raske õppus jättis talle eluks ajaks ravimatu südamekahjustuse<ref>http://www.erichkaestnergesellschaft.de/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=10 Erich-Kästner-Gesellschaft</ref>. Kui [[Esimene maailmasõda]] läbi sai, lõpetas ta kiitusega Kuningas Georgi gümnaasiumi ja sai selle eest Dresdeni linnalt stipendiumi.
 
<nowiki> </nowiki>[[1919]] astus Kästner [[Leipzigi ülikool]]i õppima ajalugu, filosoofiat, saksa keelt ja teatriteadust. Ta lõpetas ülikooli [[1925]]. Raha teenis ta pärast ülikooli ajakirjanikuna ja teatrikriitikuna ''Neue Leipziger Zeitung''ile kirjutades, ka pseudonüümi Berthold Bürger all. 1926-32 avaldas ta pereajakirja ''Beyers für Alle'' lastelisas pseudonüümide Klaus ja Kläre all ligi 200 artiklit – jutustust, luuletust, mõistatust, följetoni.