Minu Leninid: erinevus redaktsioonide vahel

'''"Minu Leninid"''' (Ingliseinglise keeles "''All My Lenins"'', vene keeles "''Все мои Ленины"'') on [[1997]]. aasta [[Eesti]] pseudoajalooline komöödiafilm, mis kujutab [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], [[Bolševikud|bolševike]] riigipöörde planeerimist ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Vene revolutsiooni]].

KeskkülaKesküla sooritab [[Berni Ülikool]]is oma viimased eksamid. Kui puhkeb Esimene maailmasõda, näeb Kesküla selles oma ajaloolist võimalust ja plaanib Leninit kasutada revolutsiooni algatamiseks Venemaal. Ta loob lausa maniakaalselt suurejoonelised plaanid Venemaa hävitamiseks ja Vene Impeeriumi varemetele Suur-Eesti (''Gross-Estland'') impeeriumi ehitamiseks. Impeerium koosneks kõigist endistest soome-ugri aladest, sealhulgas [[Peterburi]]st. Alguses tegutseb ta vahendajana Lenini ja Saksa valitsuse vahel, plaanides kasutada Saksa raha revolutsiooni algatamiseks Venemaal. Kesküla ja Saksamaa Välisministeerium sõlmivad kokkuleppe Lenini rahaliseks toetamiseks. Raha kasutatakse lendlehtede, brošüüride ja kompartei raamatute avaldamiseks.

Sakslased määravad kogu operatsiooni kordineerimakoordineerima super-spioonsuperspioon Mülleri ([[Andrus Vaarik]]). Kesküla ja Müller koolitavad viis meest Lenini teisikuteks, et nad saakssaaksid tedata vajadusel välja vahetada.

Autorid ise (stsenaariumi kirjutas Toomas Kall, ideed arendasid edasi Hardi Volmer ja Ott Sandrak) on seda filmi nimetanud pseudoajalooliseks. Sellele vaatamata sisaldab film mitmeid ajaloolisi fakte. Saksa saadik Šveitsis, vabahärra Gisbert von Romberg ([[Linnar Priimägi]]) teavitas tõesti 1914. aasta sügisel oma valitsust "ühest eestlasest, Alexander Keskülast, kes tegi ettepaneku kasutada Leninit meie plaanides Venemaa vastu". Saksa luure uuris Kesküla minevikku ja leidis, et tal oli tõesti ligipääs bolševike siseringile ja Leninile endale (nagu ka filmis). Veelgi enam, Keskülal oli kogemusi mässude korraldamises Venemaal ja ta oli selleks välisabi kasutanud. Ta oli saanud rahalisi vahendeid Jaapani spioonilt Motohirto Akashilt ja korraldanud 1905. aastal mässe Tallinnas, Riias ja Tartus.

Sakslaste esmane reaktsioonesmareaktsioon oli skeptiline. Välisministeeriumi eksperdid pidasid bolševikebolševikke liiga marginaalseks jõuks, et Venemaa reaalseid olusid mõjutada (nagu ka filmis). Olud muutusid peagi ja 1914. aasta detsembris sai Kesküla sakslastelt 10 000 marka bolševike toetamiseks.

Kuigi Kesküla informeeris Saksamaa valitsust Leninist, toimus suur osa revolutsiooni ettevalmistamisest tegelikult juudi ärimehe ja poliitiku [[Alexander Parvus]]i juhtimisel, kelle käsutuses oli juba miljoneid marku saksa raha. Filmis Parvust isegi ei mainita ja KeskülatKesküla kujutatakse keskse tegelasena. Lenini teisikud ja kool nende õpetamiseks on samuti väljamõeldised.

Film ei olnud majanduslikult kuigi edukas, kuid seda näidati mitmetelmitmel festivalidelfestivalil üle Euroopa ja see sai kriitikutelt positiivset tagasisidet.<ref name="oconnor" />