Johannes Hint: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
Ta lõpetas aastal [[1933]] [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i reaalharu<ref>http://www.syg.edu.ee/ajalugu/14-16_lend.html</ref>. Aastatel [[1933]]–[[1934]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is matemaatikat, aastatel [[1935]]–[[1936]] õppis ta samas tehnikateaduskonnas ehitust<ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk. 161 (Matr. nr. 13243: Hint, Johannes Rudolph)</ref>. Aastal [[1941]] lõpetas ta ehitusinsenerina [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]].
 
Aastail [[1961]]–[[1966]] juhtis ta Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Üleliidulist Instituuti ja [[1974]]–[[1981]] konstrueerimis- ja tehnoloogiabürood [[Desintegraator]]. Viimase ja [[Austria]] sõsarfirma [[Simmering-Graz-Paucker]] baasil moodustati [[1977]] rahvusvaheline ühisettevõte "[[Dessim]]".
 
[[13. november|13. novembril]] [[1981]] vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Pikk kohtuprotsess lõppes detsembris [[1983]]. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti Johannes Hint süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes. Karistuseks mõisteti talle 15 aastat vabadusekaotust. [[Riiklik autasu|Riiklikud autasud]], [[aunimetus]], [[Teaduskraad|teaduslikud kraadid]] ningja kutse võeti talt kohtu taotlusel ära.
 
Hint suri [[Patarei vangla]] haiglas [[5. september|5. septembril]] [[1985]] ja on maetud [[Metsakalmistu]]le. [[NSV Liidu ülemkohus]] rehabiliteeris ta [[25. aprill]]il [[1989]] täielikult; postuumselt taastati tema aunimetused, teaduskraadid ja tagastati osa konfiskeeritud vara.
20. rida:
Hint esitas uudseid seisukohti materjalide [[löökpurunemine|löökpurunemise]] ja kaasnevate [[mehhanokeemia|mehhanokeemiliste]] nähtuste kohta, pannes sellega aluse silikaltsiidikoolkonnale. Ta leiutas [[autoklaav]]sete ehitusmaterjalide tootmise [[desintegraatormenetlus]]e ja evitas selle tootmisse.{{lisa viide}} Vastavaid ehitusmaterjalide tehaseid projekteeriti Eestis ning rajati kümnete viisi [[NSV Liit|NSV Liidus]], [[Jaapan]]is, [[Itaalia]]s ja mujal.{{lisa viide}}
 
Peale ehitusmaterjalide tootmise tegelesid tema rajatud ettevõtted ja organisatsioonid eelkõige universaalse desintegraator-aktivaator- ehk UDA-tehnoloogia evitamise ja levitamisega. Ta lõi desintegraatoraktivaatoridesintegraator-aktivaatori kui universaalse tootmisagregaadi teooria.
 
Aastail [[1978]]–[[1981]] alustas "Desintegraator" biotehnoloogiliste produktide katsetootmist. Eriti suure menu saavutasid bioaktiivseid aineid sisaldavad toiduhüdrolüsaadid, mis saavutasid kõmulise imerohu kuulsuse ja mida eksporditi nii Nõukogude Liitu kui ka läänemaadesse. Vähemalt kahe puhul ([[Urmas Altmeri|Urmas Altmere]] loodud [[AU-8|AU-8]] ja [[I-1 (toidulisand)|I-1]]) salastati nende raviomadused ning pärast Johannes Hindi represseerimist peatati ka tootmine. Tänapäeval oleksid need vähemalt toidulisandina tunnustatud ja nagu ajakirjanik [[Siim Kallas]] aastal [[1988]] "[[Rahva Hääl]]es" kinnitas, edestasid sellised biojuuretised Läänes mõni aasta hiljem puhkenud [[toitumisteraapia]] buumi.
 
Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 [[leiutis]]t, 28 [[patent]]i, viimaseid muuhulgas Venemaal, Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis jm.
36. rida:
== Töid temalt ja tema kohta ==
 
Tema elukäigu ja kohtuprotsessi ainetel on [[Mati Unt]] kirjutanud filmistsenaariumi "Desintegraator", mis on ilmunud ajakirjas "[[Looming (ajakiri)|Looming]]" [[1997]], nr. 7–8. Ta esineb vene kirjaniku ja stsenaristi [[Oskar Kurganov]]i mitme raamatu kangelasena, muuhulgas nime Johannes Leht all.
 
[[Andres Sööt]] on teinud dokumentaalfilmi "Johannes Hindist" ([[1989]]).
42. rida:
[[Mati Talvik]] on teinud temast [[Eesti Televisioon]]is kevadel [[2006]] kaheosalise saate "Desintegraator" sarjas "Projekt: EI!"
 
Johannes Hindi enda poliitilisi kirjutisi on avaldatud põrandaaluses ajakirjas "[[Eesti Demokraat]]" (Aivars Krauklise varjunime all aastal 1974) ja kogumikus "[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]" (aastail 1987–1988). Hindi "Viimaseid mõtteid inimkonnale" (1985) on tsiteerinud Lääne [[välisringhääling]]. Alates 2006. aastast on Hindi töid taasavaldatud veebis.<ref>[http://si.kongress.ee/?a=page&page=42eff603e747714bb3f77&subpage=451123c2c264454a7e708]</ref>
 
* "Mõningate XX sajandi ausate inimeste [[tragöödia]]" ([[1969]]–[[1974]] kirjutatud traktaat). Kogupikkuses vt [http://si.kongress.ee/?a=page&page=42f148f574ce33235efe9&subpage=450f1177036f5046ff61f]; katkendeid – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1988, nr. 11, lk. 82–87
* Johannes Hint, "Viimaseid mõtteid inimkonnale" – Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis, XX (1985). Stk, 1988, lk 674–675.<ref>[http://si.kongress.ee/?a=page&page=42f148f574ce33235efe9&subpage=4511170478716334dad7b]</ref>
* "Elu piirpingel" (katkendeid mälestustest) – [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], [[12. oktoober]] [[1992]] – [[11. jaanuar]] [[1993]]
51. rida:
 
* [[Siim Kallas]], "Materjali purunemine" – Rahva Hääl [[11. mai|11.]]–[[24. mai]] 1988
* [[Jüri Rätsep]], "On aeg selgitada tõde" (J. Hindi kaitsja ülevaade kohtuprotsessist) – Vikerkaar 1988, nr. 6, lk. 87–92 ja nr. 7, lk. 89–94
* [[Mart Soidro]], "Milleks küll sündisin sel ajal..." (intervjuu J. Hindi tütre Pille Paega) – [[Edasi]] [[21. mai]] 1989, lk. 5
* [[Aivar Kull]], [http://www.postimees.ee/leht/97/10/10/kultuur.htm#teine "Unt ja Hint" (Johannes Hindist kirjutatud Mati Undi filmistsenaariumi "Desintegraator" arvustus)] – Postimees 10. oktoober 1997; ilmunud ka A. Kulli kriitikakogumikus "Kulli pilk", [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2005]], lk 233–234
* [[Heino Joosti]], "Meenutades Johannes Hinti" – "[[Liivika]] album 1999", Tallinn [[1999]], lk. 22–35.
* "Tõsipilte" eesti rahva elust. Eesti Päevaleht, 4. veebruar 1945, nr. 5, lk. 8.
* [[Holger Kaljulaid]], "Johannes Hint: Ühe XX sajandi ausa mehe tragöödia" – [[Kultuur ja Elu]], [[2006]], nr. 3, lk. 38–43.[http://kultuur.elu.ee//ke485_hint.htm]
* [[Alo Lõhmus]], "Rüütel võinuks mu isa koju surema lubada!" – [[Eesti Ekspress]], 14.08.2006.
* [[Alo Lõhmus]], "Rüütel käsutas KGB Desintegraatori kallale" – [[Eesti Ekspress]], 29.08.2006.
* Oskar Kurganov (Оскар Курганов), "Сердца и камни" (Südamed ja kivid). [[Moskva]], [[1971]], 232 lk.
* Oskar Kurganov (Оскар Курганов), "Дело Хинта: повесть–быль" (Hindi kriminaalasi: jutustus tõestisündinud loost). Moskva, [[2001]], 315 lk.
* [[Aarne Ruben]], [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=6678 Kui asju juhtis "raudteemees"], [[Maaleht]], 14. september 2006.