Glittertind: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 17 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
21. rida:
Mägi sai oma nime [[Glittra jõgi|Glittra jõe]] järgi. Sellele lisandub sõna "tind", mis tähendab tippu. Jõe nimi omakorda tuleb [[norra keel|norrakeelsest]] sõnast "glitre", mis tähendab 'sädelema, sätendama'.
 
Oma [[absoluutne kõrgus|absoluutse kõrgusega]] 2465 m on ta Norra kõrguselt teine mägi, jäädes alla vaid samas vallas paiknevapaiknevale [[Galdhøpiggen]]i mäele (2469 m). Mäe kõrguse hulka on arvatud mäe tipus oleva [[liustik]]u paksus; selleta oleks mägi 2452 m kõrge. Glittertindi kõrgus kõigub lume ja jää sadamise ja äravoolu tõttu, mis muudab mäe tipus oleva liustiku paksust. Ta on olnud kõrgem kui Galdhøpiggen ja sellisena kõrgeim mägi Skandinaavias. Praegu on ta madalam, sest liustik tema tipus on kahanenud. Glittertindi [[suhteline kõrgus]] on 995 m.
 
Esimestena ronisid Glitterindi mäe otsa [[Harald Nicolai Storm Wergeland]] ja [[Hans Sletten]] [[1841]].
27. rida:
Glittertindile on kõige lihtsam ronida läänes olevast Spiterstuleni jahimajast, kust tuleb ronida 1300 m, või Glitterheimi jahimajast, kust tuleb ronida 1000 m kõrgemale. Glitterheimi jahimaja asub rahvuspargis ja sinna pääseb ligi ainult jalgsi.
 
Glittertindi otsa ronimine on suviti väga popularnepopulaarne, ehkki mitte nii populaarne kui Galdhøpiggeni otsa ronimine. Tee üle liustiku on täielikult ilma jäälõhedeta, kuid kuumal päeval liustikku kattev lumi sulab ja muudab liustiku pinna täiesti märjaks. Mõned matkajad on kogenud, et liustikule moodustuvad vooluveenõvad, mille läbimineläbimisel muudabsaavad inimeseinimesed täiesti märjaks.
 
Vaade mäetipult on väga ilus. Glittertindist idas ja kagus ei ole kõrgeid mägesid, mistõttu mäetipult saab näha suuremat osa [[Oppland]]i põhja- ja idaosast. Glittertindi tipust tehtud fotod on enamasti tehtud mäe idanõlvalt pisut tipust altpoolt, kust mägi jätab kõige mõjuvama mulje.