'''Diagenees''' on kõikide [[Sete|setteid]] ningja [[settekivim]]eid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, väljaarvatud(v.a [[murenemine]] ja [[Moone (geoloogia)|moone]]) kogum.
Lihtsustatud käsitluse järgi on '''diagenees''' setete muutumine [[settekivim]]eiks. Tegelikult hõlmab diagenees peale settekivimite moodustumise ka nendega toimuvaid [[Litifitseerumine|litifitseerumisjärgseid]] muutusi.
Diagenees algab kohe pärast setteosakese [[Settimine|settimist]] ningja jätkub seni, kuni [[kivim]] moondub. Diagenees ei ole sugugi mitte alati ühesuunaline protsess, sest mattunud ningja kivistunud setted ei pruugi lõpptulemusena moonduda, vaid võivad [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] käigus taas maapinnale lähemale liikuda.
Enamasti jagatakseliigitatakse diagenees, sarnaselt murenemisele,murenemisega kaheks – füüsikaliseks ningja keemiliseks. Füüsikaline diagenees hõlmab näiteks [[kompaktsioon]]i ningja sellest tulenevat [[pooriruum]]i [[ruumala]] vähenemist, lõhede tekkimist jne. Keemiline diagenees on olemasolevate sette- või kivimiosakeste [[lahustumine]] pooriruumis ringlevates [[vedelik]]es, uute [[mineraal]]ide [[Tsement (geoloogia)|tsemendina]] pooriruumi settimine jms. Ka siin tuleb eristada diageneesi, mis toimub suhteliselt madalatemperatuurilistes vedelikes, [[Hüdrotermaalne moonne|hüdrotermaalsest moondest]], mida põhjustavad kuumad [[Fluid (geoloogia)|fluidid]].
