Vikipeedia arutelu:Heade artiklite kandidaadid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
636. rida:
 
::::Kui heade artiklite valimine oleks ainult linnukeste andmine või mitteandmine ning selle baasil teatud artiklite esiletõstmine, siis võiks teatud juhtudel isegi anonüümse kommentaari autoriga selle protsessi mõttekuse teemal nõustuda. Praktikas see aga nii ei ole. Kogu see protsess peaks aitama tagada ühtlasemaid kvaliteedinõudeid koos nende levikuga (nt leian, et [[Kasutaja:Iifar|Iifari]] koostatud kvaliteetartiklid mõjutasid märgatavalt siinse Vikipeedia suundumust ja aitasid kaasa nõudlikuse kasvule uute artiklite suhtes), lihvida paremaks olemasolevaid artikleid (mille heaks näiteks võiks olla kasvõi seesama artikkel Keila), suunata olemasolevaid kasutajaid tegelema ka teiste toimetamist vajavate artiklitega (on täitsa toiminud), innustada artiklite loomisel enam rõhku seadma kvaliteedile, jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. aprill 2015, kell 01:45 (EEST)
::::: Nõustun Ivoga. Pean olulisemaks saavutada suurem ühtlus – nii käsitluse mahu kui sisu poolest – kui et piiratud inim- ja ajaressursi olukorras lihvida üksikuid artikleid prillikividena läikima, samas kui suur hulk sama kategooria artikleid on palju nadima tasemega ja ootavad aastaid kaastöid ja toimetavat kätt. Kui kõigi Eesti linnade artiklid oleksid vähemalt sellisel tasemel kui Keila artikkel, oleks sellel Eesti Vikipeedia usaldusväärsusele ja mainele palju suurem positiivne mõju kui ühe linna artikli lihvimisel perfektseks etaloniks (koos aastatepikkuste diskussioonidega sellise etaloni täpsest defineerimisest) olukorras, kus mitme Eesti linna kohta pakutav info kõigub kasina ja rahuldava vahel. Ma ei ütle, et küsimus etalonist oleks mõttetu. Küsimus on prioriteetides. Kas olulisem on saavutada absoluutne konsensus Keila artikli struktuuri ja iga lause osas või saavutada vähemalt senise tasemega sarnane tase ka Maardu, Abja-Paluoja, Narva-Jõesuu, Kiviõli jt Eesti linnade artiklites. Nagu ma ülalpool kirjutasin, ka headeks tunnistatud artiklite puhul ei kao vaidlused kuhugi. Andres eksib, kui ta väidab, et "Kui on artiklid, mis on heaks valitud, siis ei tohiks vaidlust olla." Midagi on "hea" üksnes teatud kontekstis (teatud ajal, teatud eesmärkide suhtes ja teatud hindamisskaalal). Nõudlikumal skaalal hinnates ja põhjalikumalt analüüsides võib ka kõik heaks loetud artiklid rahuldavateks ümber kvalifitseerida. Mis ei tähenda aga sugugi, et teises kontekstis ja teiste eesmärkide suhtes ei võiks nad head olla. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. aprill 2015, kell 10:19 (EEST)
Naase projektileheküljele "Heade artiklite kandidaadid".