Vikipeedia

Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P NSVL > NSV Liit
12. rida:
Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale [[Leedu]] territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.
 
Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni [[Operatsioon Barbarossa]]ni [[22. juuni|22. juunil]] [[1941]], mil Saksamaa ründas NSVLiNSV Liitu.
 
Leping on tuntud erinevates maades ka järgmiste nimede all:
57. rida:
[[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjajärgne saatus määrati mitte Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid hoopis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia]] ja NSV Liidu kokkuleppega [[Jalta konverents|Jalta]] ja [[Potsdami konverents]]idel [[1945]]. aastal.
 
[[23. august]]il [[1979]] avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ([[Balti apell]]i) [[ÜRO]] peasekretärile ning [[NSVL|NSV Liidu]], [[Saksamaa LV]], [[Saksa DV]] ja [[Atlandi harta]]le alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus.
 
[[23. august]]il [[1987]] toimus [[MRP-AEG]] korraldatud [[Hirvepargi miiting|Hirvepargi meeleavaldus]] [[Tallinn]]as, kus nõuti avalikult pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede likvideerimist.
68. rida:
===Lepingu tekst===
 
[[NSVL|NSV Liidu]] Valitsus ja [[Saksamaa|Saksa]] Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSVLNSV Liidu ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSVLNSV Liidu ja Saksamaa vahel [[1926]]. a.aasta aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele:
 
1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega.
86. rida:
Koostatud kahes originaaleksemplaris, [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]es.
 
NSVLNSV Liidu Valitsuse volitusel: [[Vjatšeslav Molotov]]<br>
Saksa Valitsuse nimel: [[Joachim von Ribbentrop]]<br>
[[23. august]]il [[1939]] [[Moskva]]s.
95. rida:
Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist [[Ida-Euroopa]]s. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni:
 
1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[Balti riigid|Balti riikidele]] ([[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]]) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-iNSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid [[Vilnius]]e piirkonnas.
 
2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[Poola]] riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-iNSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir [[Narew]]i, [[Wisła]] ja [[San]]i jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.
 
3. [[Kagu-Euroopa]] osas rõhutab Nõukogude pool oma huve [[Bessaraabia]]s. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
104. rida:
 
Saksa Valitsuse nimel: J. Ribbentrop<br>
NSVLNSV Liidu Valitsuse volitusel: V. Molotov<br>
Moskvas, 23. augustil 1939
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt"