Uus majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Uus majanduspoliitika''' ehk(ka '''nepp''' (ka:NEP –''nep''); lühend vene keelsestvenekeelsest väljendist ''новая экономическая политика'') oli [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] majanduspoliitika, mille pakkusid [[1921]]. aastal välja [[Lenin]] ja [[Lev Trotski|Trotski]] ajajärgul [[1921]]. aastal. Et [[Venemaa kodusõda]] ja [[Esimene maailmasõda]] olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi [[Nõukogude Venemaa]] tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle nepileNEP-ile.

Uue poliitika eesmärk oli tugevadadatugevdada [[töölisklass]]i ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust.

== NepiNEP-i meetmed ==

*kasutati ka [[riigikapitalism]]i vorme ([[sündikaadid]] -– isemajandavad ettevõtted)

== NEPiNEP-i lõpp ==

Aastal 1925, pärast [[Lenin]]i surma, oli nepiNEP-i peamine toetaja [[Nikolai Buhharin]]. Nepi lõpetas 1929. aastal [[Jossif Stalin]], kes algselt oli neppiNEP-i toetanud, et vastanduda [[Lev Trotski]]le. Selle asemel pöörati peatähelepanu [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisele]], kuna oli suur teraviljakriis ja [[industraliseerimine]] vajas [[viisaastakuplaan]]i täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepistNEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda [[rasketööstus]]e eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse.

Nepi vastaseks olid ka [[bolševik]]kude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et neppNEP on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi. Nad leidsid, et neppNEP on kommunismi põhimõtete reetmine ja omab pikaajalist majanduslikku negatiivset efekti tulevikus. Kommunistid lugesid nepigaNEP-iga tekkinud kauplejaid töölistele [[klassivaenlane|klassivaenlasteks]].

Et Lenin pooldas neppiNEP-i, siis on arvatud, et kui ta poleks surnud, oleks neppNEP jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka nepiNEP-i kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et neppNEP oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud.

Leninile järgnenud [[Stalin]] tutvustas täielikku [[plaanimajandus]]t, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa nepistNEP-ist. On arutatud, kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti [[Jaapan]]is [[Meiji periood|Meiji]] ajal, [[Otto von Bismarck|Bismarcki]] [[Saksamaa]]l ja pealepärast Teist maailmasõda [[Lõuna-Korea]]s ja [[Taiwan]]il.