Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Hero_of_the_USSR.png|thumb|Kuldtähe medal]]
'''Kuldtähe medal''' ([[vene keel]]es ''медаль «Золотая Звезда»'') on [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv [[medal]], mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939.<ref>Большая советская энциклопедия (БСЭ)</ref> 16.
Kuldtähe medal on
Kuldtähe medali said isikud, linnad või kollektiivid, kellele oli antud Nõukogude Liidu kangelase, Kangelaslinna või Kangelaskollektiivi aunimetus.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945),
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega
Viimasena anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664.
Kuldtähe medali said ka 11 linna ja [[Bresti kindlus]], millele anti [[
[[6. mai]]l [[2008]] andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] üle veel viis Kuldtähe medalit linnadele: [[Voronež]]ile, [[Luga]]le, [[Poljarnõi]]le, [[Rostov Doni ääres|Doni-äärsele Rostovile]] ja [[Tuapse]]le, mis said [[lahingukuulsuse linn]]a aunimetuse.<ref>[http://www.izvestia.ru/search.html?query=%22%C7%EE%EB%EE%F2%E0%FF%20%E7%E2%E5%E7%E4%E0%22&from_hs=1 Izvestia]</ref>
==Viited==
|