Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Hero_of_the_USSR.png|thumb|Kuldtähe medal]]
'''Kuldtähe medal''' ([[vene keel]]es ''медаль «Золотая Звезда»'') on [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv [[medal]], mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939.<ref>Большая советская энциклопедия (БСЭ)</ref> 16. oktoobriloktoobri 1939. aasta otsusega kinnitati medali kujundus.
 
Kuldtähe medal on viienurgelineviisnurk, tsentristmille väljuvatekeskmest viieväljub kaheküljeliseviis kaheküljelist 15 mm pikkusepikkust kiiregakiirt. Medal on valmistatud kullast. Medal ripub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raamilindiraami küljes , mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal.
 
Kuldtähe medali said isikud, linnad või kollektiivid, kellele oli antud Nõukogude Liidu kangelase, Kangelaslinna või Kangelaskollektiivi aunimetus.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nendeainsa hulgas ka üks eestlanna –eestlannana [[Leen Kullman]]; neile lisaks veelsai selle üksmedali eesti venelane: [[Nikolai Matjašin]] (1944).
 
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik seeSee kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
 
Viimasena anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664.
 
Kuldtähe medali said ka 11 linna ja [[Bresti kindlus]], millele anti [[Kangelane-linnKangelaslinn|Kangelase-linnakangelaslinna]] nimetus. NadNeed oli [[Moskva]], [[Peterburi]] (varem Leningrad), [[Volgograd]] (varem Stalingrad), [[Kiiev]], [[Sevastopol]], [[Odessa]] ja Bresti kindlus ([[8. mai]] [[1965]]). [[14. september|14. septembrisseptembril]] [[1973]] said Kangelase-linnakskangelaslinnaks [[Novorossiisk]] ja [[Kertš]], 26. juunijuunil 1974. [[Minsk]], 7. detsembrisdetsembril 1976 [[Tula]] ning 6. maismail 1985 [[Murmansk]] ja [[Smolensk]].
 
[[6. mai]]l [[2008]] andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] üle veel viis Kuldtähe medalit linnadele: [[Voronež]]ile, [[Luga]]le, [[Poljarnõi]]le, [[Rostov Doni ääres|Doni-äärsele Rostovile]] ja [[Tuapse]]le, mis said [[lahingukuulsuse linn]]a aunimetuse.<ref>[http://www.izvestia.ru/search.html?query=%22%C7%EE%EB%EE%F2%E0%FF%20%E7%E2%E5%E7%E4%E0%22&from_hs=1 Izvestia]</ref>
 
==Viited==