Erinevus lehekülje "Józef Rotblat" redaktsioonide vahel

P
Nobeli preemia > auhind
P (Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P (Nobeli preemia > auhind)
Pärast maailmasõja lõppu töötas Rotblat [[elektrik]]una ja õppis [[füüsika]]t. Ta lõpetas Poola Vabaülikooli [[1932]] [[magistrikraad]]iga ja [[Varssavi ülikool]]i [[1938]] füüsikadoktorina. Ta töötas Varssavi Teadusliku Ühingu radioloogialabori kaastöölisena ja sai [[1937]] Poola Vabaülikooli [[aatomifüüsika]]instituudi assistendiks.
 
Selle aja paiku abielusabiellus ta Tola Gryniga, kellega tutvus [[1930]]. Gryn õppis [[kirjandus]]t.
 
Poolas korraldas ta [[eksperiment]]e, millega tõestas, et [[tuumalõhustumine|tuumalõhustumise]] käigus vabaneb [[neutron]]eid. [[1939]]. aasta algul ennustas ta, et suur hulk tuumi võib lõhustuda väga lühikese aja jooksul ja et selle käigus vabaneb märkimisväärne kogus [[energia]]t. Ta arvutas välja, et see protsess nõuab vähem kui mikrosekundi ja kujutab endast järelikult [[plahvatus]]t.
 
[[James Chadwick]], kes pälvis [[1935]] [[Nobeli füüsikapreemiafüüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] neutroni avastamise eest, kutsus Rotblati 1939 enda juurde [[Liverpooli ülikool]]i. Ta rajas sinna [[tsüklotron]]iks nimetatavat osakeste kiirendit, et uurida elementaarosakeste reaktsioone ja käitumist. Rotblat soovis ka ise sellist Varssavisse ehitada ja sellepärast võttis ettepaneku vastu. Kuid Inglismaale sõitis ta üksi, sest tal polnud raha naist endaga kaasa võtta. Chadwick maksis talle poole suuremat palka.
 
Sama aasta suvel sõitis Rotblat Poola tagasi, et Tola endaga kaasa Inglismaale viia. Kuid kui augusti lõpus saabus lahkumise aeg, Tola haigestus ega saanud sõita. Ta pidi pärast tervenemist Józefile järele sõitma, aga vahepeal puhkes [[Teine maailmasõda]] ja [[Saksamaa]] okupeeris Poola. Piirid suleti ja Tola jäi lõksu. Józefi pingutused teda kolmandate riikide kaudu välismaale viia ei õnnestunudkandnud vilja ja [[holokaust]]i ajal jäi Tola kadunuks. Józef Rotblat ei abiellunud enam kunagi.
 
Juba Poolas taipas Rotblat, et [[tuumareaktsioon]]i saab kasutada [[aatomipomm]]i loomiseks. Esialgu ta ei soovinud selles suunas edasi töötada, aga kuuldes, et Saksamaa uurib samuti võimalust tuumapomm luua, otsustas ta jätkata. Tema hinnangul oli ainus võimalus vältida [[tuumasõda]] juhul, kui Saksamaa saab endale [[tuumarelv]]a, valmistada see ka [[Suurbritannia]] jaoks, ja ta jätkas seetõttu koos Chadwickiga tööd pommi kallal.
Ameeriklased kahtlustasid, et Rotblat on potentsiaalne [[spioon]], kes soovib põgeneda pärast sõja lõppu Poola kaudu NSV Liitu ja oma teadmised nõukogude teadlastele edasi anda. Fabritseeritud süüdistuste tõttu ei lubatud tal USA-sse tagasi pöörduda enne [[1964]]. aastat.
 
Rotblat uskus, et teadlased peavad alati arvestama oma teadustöö tagajärgedega. Tema sõnul lasub teadlastel moraalne vastutus ja selle tõttu peaksid kõik teadlased andma mingi sedasorti vande, nagu arstidel on [[Hippokratese vanne]]. Temast sai seetõttu tuumarelvastuse võidujooksu vastu ja pingelõdvenduse eest võitlemise liider. [[1957]] korraldas ta esimese [[Pugwashi konverentsid|Pugwashi konverentsi]]est ja jätkas tööd selles võrgustikus kuni surmani. Esialgu nägi Suurbritannia valitsus pingelõdvendust ohtliku poliitika ja järeleandmisena NSV Liidu ees, sest Rotblat propageeris suhete loomist sotsialismimaade teadlastega.
 
Pugwashi konverentside presidendina esitas Rotblat alates [[1988]] kuni [[2004]] igal aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] kandidaadiks [[Iisrael]]i tuumatehniku [[Mordechai Vanunu]], kes oli Suurbritannia ajakirjandusele paljastanud Iisraeli tuumaprogrammi ulatuse ja mõistetud seetõttu Iisraelis 18 aastaks vangi, sealhulgas 11 aastaks üksikvangistusse.
 
1960. aastatel valitsus leebus ja annetasandis [[1965]] Rotblatile [[Briti impeeriumi ordu]] komandöri tiitli. [[1998]] löödi ta rüütliks: ta pälvis [[Püha Miikaeli ja püha Jüri orden]]i suurrüütli risti. [[1992]] pälvis ta [[Albert Einsteini rahupreemia]].
 
Ta pälvis [[1995]]. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
107 704

muudatust