Dublin: erinevus redaktsioonide vahel

Dublini nimi pärineb [[iiri keel|iirikeelsest]] väljendist ‘Dubh Linn’ (''dubh'' → must ja ''linn'' → bassein). [[Keldi keel]]es nimepiltnime kuju veidi muutus ja kui Iirimaa vallutati prantsuskeelseteprantsuskeelsed [[Normandia|normandlastenormandlased]] pooltIirimaa vallutasid, sai sellelinna nimeks 'Develyn' või 'Dublin'. Vahel räägitakse ka, et ‘Dublin’ pärinebon tulnud [[islandi keel|islandikeelsest]] sõnadest ''djúp lind'', mis tähendab 'sügavat lompi'. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on 'Baile Átha Cliath', mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.

Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad [[Ptolemaios]]elt aastast 140 [[m.a.j.]]. Mõnede andmeteMõnedel põhjalandmetel olid seal olemas püsiasukad juba 1. sajandil [[e.m.a.]]. Hiljem rajati sinna klooster. LinnLinna ise rajatirajasid [[841]]. aastal [[Skandinaavia|skandinaavlasteskandinaavlased]] poolt. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. SellisenaNii elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]il oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.

[[1916]]. aastal kesklinnas aset leidnud [[Lihavõtte ülestõus]] põhjustas palju kahjustusi. [[Inglise-Iiri sõda]] ja [[Iirimaa kodusõda]] suurendasid kahjustuste hulka, sealhulgas purustati mitmed olulisedolulisi ja arhitektuuriliselt väärtuslikudväärtuslikke hoonedhooneid. MitmedMitu majadmaja taastati ja parlament kolis ümber [[Leinsteri hoone]]sse. Alates [[II maailmasõda|II maailmasõjast]] kuni [[1960. aastad|1960. aastateni]] oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks, misja onseal viinudongi mitmetefilmitud headepalju filmidehäid tootmisenifilme.

MajanduslikeKui oludemajandusolude paranemisegaparanemisel paranes ka linna üldpilt, tehti mitmeid arhitektuurilisi muutusimuudatusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, [[tänav]]ate ja suursugususe säilitamiseks. Alates [[1997]]. aastast on linnapilt tuntavalt muutunud, peamiseks põhjuseks nii era- kui ka riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja [[ettevõtlus]]se.

[[2003]]. aastal [[BBC]] poolt läbi viidudtehtud uuringu kohaselt pidasidpidas 11 200 elanikku 112 erinevast linna- ja maapiirkonnast Dublinit parimaks Euroopa pealinnaks, kus elada.

Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Siit on pärit [[Nobeli preemiaauhind|Nobeli auhinna]] laureaadid [[William Butler Yeats]], [[George Bernard Shaw]] ja [[Samuel Beckett]]. Teised tuntud kirjanikud on [[Oscar Wilde]], [[Jonathan Swift]] ja "[[Dracula]]" autor [[Bram Stoker]]. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit [[James Joyce]]’i elukohana. Tema kuulsaim teos on "Dublinlased" ("''Dubliners''"), mis on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid, "Ulysses", mis muuseas annab linnast hea [[topograafia|topograafilise]] ülevaate. Peale selle on linnast pärit [[J. M. Synge]], [[Seán O'Casey]], [[Brendan Behan]], [[Maeve Binchy]] ja [[Roddy Doyle]]. Dublinis asuvad ka Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusalane muuseum ([[National Library of Ireland]] ja [[National Print Museum of Ireland]]).

Dublinit iseloomustab põhja-lõunasuunalineš–lõunasuunaline jagunemine, jagunemine toimub mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem [[töölisklass]]i ja Lõunat kesk- ja [[kõrgem keskklass|kõrgema keskklassi]] koduks. Tegelikkuses sellist selget jagunemist pole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Jaotumine Põhja ja Lõuna vahel sai alguse mõnedmõni sajandidsajand tagasi, kui Kildare krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähemaustatud lõunakaldale. Kui talt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: “Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood”, mispeale järgnesid talle mitmed Iiri [[kõrgklass]]i kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik Põhi-Lõuna jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis Lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik Põhi – ei tule tänapäeva tegelikkuses kuigi selgelt esile.

[[2006]]. aastal elas Linnavolikogu poolt hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. Täna elab arvestuslikult 40% Iirimaa rahvastikust 100km100 km raadiuses Dublinist.

Olgugi et Dublinit iseloomustas suur emigratsioon kuni 1990ndate1990. aastate alguseni suur emigratsioon, elab seal tänapäeval palju immigrante. Välismaalt pärit linlased on peamiselt noored ja vallalised, suurem osa neist on pärit erinevatest Euroopa Liidu liikmesriikidest, eriti aga Suurbritanniast, Poolast ja Leedust. Järjest enam on immigrante Hiinast, Nigeeriast, Brasiiliast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Venemaalt.

10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks koduks just Dublini. Näiteks 60% [[Aasia]] päritolu Iirimaa elanikest elavadelab Dublinis. Multikultuursus avaldub väga selgelt näiteks rahvustoidupoodide laias levikus, eriti Parnell Streetil ja Moore Streetil.

Dublinis ristuvadristub mitmedmitu riikliku tähtsusega [[maantee]]d. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, puudutab linna lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, ühendades kõige olulisemaid regioonidest linna suubuvaid teid.

Suurem osa [[buss]]ikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordivallas tegutsevadtegutseb ka mõned väikeettevõttedväikeettevõtteid.

Luas on kaht liini teenindav [[tramm]], mis pandi käiku [[2004]]. aastal. Üldiselt on see teenus osutunud populaarseks, kuigi kritiseeritakse kehva ümberistumise võimalust kahe liini vahel. Plaanis on luua viis uut LuasLuasi liini, millest viimane peaks alguse saama [[2014]]. aastal. Praegused liinid plaanitakse uutega ühendada [[2012]]. aastal.

[[Dublini metroosüsteem]]i loomine on kirjas [[Iiri valitsus]]e [[2005]]. aastal vastu võetud arengukavas Transport 21. Kuuldavasti saabon plaanitud [[metroo]] olemavälja arendada täiesti omaette seisev süsteemsüsteemina, mis ei sega muud liiklust. Metro North peaks plaani kohaselt teenindama neid piirkondi, mis parasjagu on ühistranspordiga kehvemini kaetud, Metro West aga hakkaks teenindama kolme suurt äärelinna – [[Tallaght]], [[Clondalkin]] ja [[Blanchardstown]].

Dublin on [[Iirimaa meedia]]- ja kommunikatsioonikeskus. Siin asuvad mitmetemitme ajalehtedeajalehe (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaamaderaadiojaama (Today FM ja Newstalk), telejaamadetelejaama (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning [[telefon]]i- ja [[mobiiltelefon|mobiilsidefirmademobiilsidefirma]] (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "[[Fair City]]", mille tegevus toimub fiktiivses Dublini linnaosas [[Carraigstown|Carraigstownis]].

Linna valitseb Dublini Linnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juhiks on [[linnapea]] (''Lord Mayor of Dublin''), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House’is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones – istungeid peetakse peakontoris [[Dublini raekoda|Dublini raekojas]] ja suur osa administratiivseid üksusiadministratiivüksusi (''Civic Offices'') asub Wood Quay’s.