Müncheni ülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Nobeli preemia > auhind
6. rida:
[[Baieri kuurvürst]] [[Maximilian Joseph]] viis [[1800]] ülikooli Ingolstadtist üle [[Landshut]]i, kuna Ingolstadti ähvardasid prantslased.
 
[[1826]] viis [[Baieri kuningas]] [[Ludwig I (Baier)|Ludwig I]] ülikooli üle Münchenisse. Ühtlasi nimetati ülikool Ludwigi ja selletema isa järgi ümber Ludwigi ja Maximiliani ülikooliks.
 
[[19. sajand]]il peeti Müncheni ülikooli üheks [[Euroopa]] kõige mainekamatestmainekamaks ülikoolidestülikooliks. [[1903]] lubati [[naine|naistel]] ülikooli astuda ja [[1918]] sai Adele HartmannHartmannist esimeseksesimene naiseksnaine Saksamaal, kes kaitses [[doktorikraad]]i. Samal aastal oli üliõpilastestüliõpilaste seas naisi juba 18% naised.
 
Ülikooliga on tihedalt seotud 34 [[Nobeli preemiaauhind|Nobeli auhinna]] laureaati, nende seas [[Wilhelm Röntgen]], [[Max Planck]], [[Werner Heisenberg]], [[Otto Hahn]] ja [[Thomas Mann]]. [[Nobelist]]ide arvult on Müncheni ülikool maailmas 13. kohal. [[Johannes Paulus II]] oli nii ülikooli tudeng kui ka professor.
 
Tänapäeval on Müncheni ülikool tudengite arvult Saksamaa suuruselt 2. ülikool, sest 2009/10. aasta talvesemestril oli sinna immatrikuleeritud 45 539 üliõpilast. Nendest esmakursuslasi oli 7801 ja välismaalasi 6743 ehk peaaegu 15% tudengeist. Ülikooli rahastati 2008. aastal 458,8 miljoni [[euro]]ga, aga kui sinna juurde arvata ülikooli haigla, siis küündib summa juba miljardi euroni.