Eesti Kultuurkapital: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P failiformaat > failivorming |
||
4. rida:
==Kultuurkapital enne Teist maailmasõda==
[[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta|Seadus Kultuurkapitali asutamise kohta]] võeti vastu [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Konstantin Pätsi esimese valitsuse]] poolt 8. juulil 1921, kuid
1927. aastal töötati Põllutööministeeriumis välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud sihtkapital põllumajanduse kultuuri kui tähtsaima ja väärilisima kultuuriala toetamiseks<ref>Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.</ref>.
==Kultuurkapital pärast Eesti taasiseseisvumist==
Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid. Need on
== Vaata ka ==
25. rida:
* [[Oskar Kruus]], "Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi" – Keel ja Kirjandus [[1991]], nr 5, lk 293–297
* [[Marin Laak]], "Kultuurkapitali lugu: 1920. aastate kirjanduskriitika mõistmiseks" – raamatus "Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Paar sammukest" XIII, Tartu [[1996]], lk 35–57
* [[Jüri Uljas]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/UljasJyri_Kulka_TUNA2000_4.pdf "KULKA ja kirjandus" (pdf-
* [[Katrin Raid]], "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940", [[Eesti Kirjanike Liit]], [[Tallinn]] [[2002]]; ISBN 9985787129; peatükk "Kultuurkapital" lk 117–132
* Jüri Uljas, "Eesti Kultuurkapital 1921–1941", Eesti Kultuurkapital, Tallinn [[2005]], 124 lk; ISBN 9949109256
|