Priština: erinevus redaktsioonide vahel

[[Vana-Rooma]] perioodil asus praegusest Prištinast 15 km lõunas linn nimega [[Ulpiana]]. Linn hävitati, kuid selle taastas [[keiser]] [[Justinianus I]]. Praegu asub sellel kohal [[Lipljan]]i linn, kus on näha kunagise Vana-Rooma asula varemeid.

 

 

1686. aastal ajutiselt Priština vabastati Ottomani võimu alt kirjanik [[Pjeter Bogdani]] toetajate ja [[Austria]] vägede poolt, kuid üldiselt muutus linna olemuslikult üha enam Ottomani riigi tavadele vastavaks ning paljud selle elanikud – nii albaanlased kui slaavi päritolu inimesed – võtsid vastu [[islam]]i usu.

Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Priština etniliselt mitmekesine linn, mille suuremad kogukonnad moodustasid albaanlased ja serblased. Serblaste korraldatud etnilise puhastuse käigus küüditati paljud albaanlased [[Türgi]]sse, sest moslemitest albaanlased identifitseeriti türklastena ja aeti kodudest välja. Türgi valitsus omakorda sundis küüditatud albaanlasi võtma türgipäraseid nimesid ning asustas nad piirkondadesse, kus varem olid elanud kreeklased ja armeenlased.

 

 

===Priština pärast Teist maailmasõda===

 

 

Kuigi Kosovot juhtisid kohaliku kommunistliku partei albaanlastest liikmed, põhjustasid majanduslangus ja poliitiline ebastabiilsus 1960. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses rahvusliku taustaga rahutusi. 1968. aastal levisid [[Belgrad]]i tudengirahutused ka Prištinasse, kus need suruti maha Jugoslaavia julgeolekujõudude poolt. [[Josip Broz Tito]] valitsus tuli siiski mõningatele tudengite nõudmistele vastu ning muuhulgas asutati 1970. aastal iseseisva õppeasutusena [[Priština ülikool]]. Sellega lõppes pikk periood, mil ülikool oli olnud osaks Belgradi ülikoolist ning albaaniakeelne haridus ja kultuuri areng Kosovos said sellega olulise tõuke. Albaanlastel lubati kasutada ka Albaania lippu.

1989. aastal vähendas Serbia president [[Slobodan Milošević]] oluliselt Kosovo autonoomiat ning Serbia valitsus kehtestas kogu Kosovos repressiivrežiimi, mille käigus riigiettevõtted ja – asutused puhastati albaanlastest. Kuna Priština ülikooli nähti albaania natsionalismi hällina, vallandati sealt 800 õppejõudu ning 23 000 ülikooli tudengist 22 500 visati välja. Vastusena lõid Kosovo albaanlased varivalitsuse [[Kosovo Demokraatlik Liiga|Kosovo Demokraatliku Liiga]] (Lidhja Demokratike e Kosovës ehk LDK) baasil, mida juhtis [[Ibrahim Rugova]]. Kuigi ametlikult kontrollisid linna Miloševići valitsuse ametisse nimetatud serblased, rajas LDK paralleelsed struktuurid. Erafinantsidele tuginedes lood tasuta tervishoiu- ja haridusasutused, mida ametlik võim albaanlastest elanikkonnale ei võimaldanud.

 

 

NATO ründas sõja käigus mitmeid strateegilisi sihtmärke Prištinas, kuid suurema osa purustustest tekitasid linnas Jugoslaavia julgeolekujõud. Sõja lõpuks oli suurem osa linnas elanud 45 000<ref> {{netiviide | URL = http://www.euronews.net/2008/02/03/serbs-in-kosovo-vote-in-gracanica-and-mitrovica/ | Pealkiri = Serbs in Kosovo vote in Gracanica and Mitrovica | Autor = Euronews| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = }} </ref> serblasest põgenenud. Linna jäänuid ründasid kättemaksuhimulised albaanlaste jõugud, mis vähendas Priština serblaste kogukonda veelgi. Taga kiustati ka teis rahvusgruppe, keda süüdistati koostöös serblastega. Näiteks mustlased aeti linnast välja. ÜRO põgenike ülemkomissari hinnangul oli 1999. aasta augustis Prištinas vähem kui 2000 serblast ning see arv kahanes veelgi pärast 2004. aasta rahutusi Kosovos. 2008. aasta alguses elas Pristinas vaid mõnikümmend serblast, kellest suurem osa olid vanurid. <ref> {{netiviide | URL = http://www.euronews.net/2008/02/03/serbs-in-kosovo-vote-in-gracanica-and-mitrovica/ | Pealkiri = Serbs in Kosovo vote in Gracanica and Mitrovica | Autor = Euronews| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = }} </ref> 2009. aasta seisuga Prištinas serblasi ei ela. <ref> {{netiviide | URL = http://www.rts.rs/page/stories/sr/story/9/Srbija/61585/Pri%C5%A1tina+bez+Srba.html| Pealkiri = Priština bez Srba | Autor = Radio-televizija Srbije| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = }} </ref>

Prištinas on registreeritud 8725 äriettevõtet kokku 75 089 töötajaga. Arv aga ei näita ettevõtete täpset arvu, sest mitte kõik ei ole registreeritud.

 

 

==Kultuur==

 

 

 

 

==Linnakeskkond==

 

 

 

==Viited==