Regoliit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P →Marsil |
P sarnaselt millele > millega |
||
1. rida:
[[Pilt:PIA08440-Mars Rover Spirit-Volcanic Rock Fragment.jpg|pisi|Sarnaselt
'''Regoliit''' on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab [[aluspõhi|aluspõhja]]. Regoliidiks nimetatakse kõike, mis asub värskete murenemata aluspõhjakivimite ning [[atmosfäär]]i vahel. See hõlmab [[aleuriit|aleuriiti]], [[muld|mulda]], [[murenemine|murenenud]] [[kivim|aluspõhjakivimeid]] ja teisi [[allohtoonsus|allohtoonseid]] [[setted|setteid]]. [[geoloogiline kaart|Geoloogilistel kaartidel]] nimetatakse regoliiti enamasti [[pinnakate|pinnakatteks]].
27. rida:
[[Pilt:Latest photo from Mars Exploration Rover (2357478409).jpg|pisi|Marsi pind]]
[[Marss]] on kaetud hiiglaslike [[liiv|liiva]]- ja aleuriidilagendikega ning selle pind on täis kive ja [[rahn|rahne]]. Vahel haaratakse tolm kaasa tohutute
===Asteroididel===
40. rida:
[[Titan]] on tuntud oma laialdaste luiteväljade poolest, kuigi [[luide|luiteid]] moodustava materjali päritolu ei ole teada. Materjaliks võivad olla jäätunud vee väikesed killud, mida on erodeerinud voolav [[metaan]], või ka orgaaniline aines, mis moodustus Titani atmosfääris ja sadenes pinnale. Teadlased on hakanud seda lahtist jäist materjali kutsuma regoliidiks, tänu selle füüsikalistele sarnasustele teistel kehadel leiduva regoliidiga. Traditsiooniliselt (ja etümoloogiliselt) on regoliidi terminit kasutatud ainult siis, kui lahtine materjali kiht koosneb mineraaliteradest nagu [[kvarts]] või [[plagioklass]]; või siis kivimifragmentidest, mis omakorda koosnevad [[mineraal|mineraalidest]]. Lahtiseid jääterade katteid ei ole arvestatud regoliidist, sest Maal esinevad nad [[lumi|lumena]] ja käituvad regoliidist erinevalt – terad sulavad ja ühinevad ainult väikeste muutustega rõhus või temperatuuris. Jääregoliit koos [[erosioon|erosiooni]], [[tuulesete|eoolsete protsesside]] ja/või teiste setteprotsessidega on unikaalne just Titanile, sest tal on [[termodünaamiline süsteem|termodünaamiline keskkond]].
===Maal===
Termin Maa regoliit<ref>C. Ollier & C. Pain 1996 Regolith, Soils and Landforms. Wiley, UK</ref><ref>G.M. Taylor & R.A. Eggleton 2001 Regolith Geology and Geomorphology: Nature and Process, Wiley, UK</ref><ref> K. Scott & C. Pain 2009 Regolith Science. CSIRO Publishing, Australia</ref> hõlmab
*muld (või [[pedosfäär]]);
*[[jõesete|alluuvium]] ja teised (transporditud) setted (eoolsed, liustikulised, merelised ja gravitatsioonilised);
|