Regoliit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnaselt millele > millega
1. rida:
[[Pilt:PIA08440-Mars Rover Spirit-Volcanic Rock Fragment.jpg|pisi|Sarnaselt MaaleMaaga esineb regoliiti laialdaselt ka teiste taevakehade pinnal. Fotol on [[Marss|Marsi]] pind.]]
'''Regoliit''' on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab [[aluspõhi|aluspõhja]]. Regoliidiks nimetatakse kõike, mis asub värskete murenemata aluspõhjakivimite ning [[atmosfäär]]i vahel. See hõlmab [[aleuriit|aleuriiti]], [[muld|mulda]], [[murenemine|murenenud]] [[kivim|aluspõhjakivimeid]] ja teisi [[allohtoonsus|allohtoonseid]] [[setted|setteid]]. [[geoloogiline kaart|Geoloogilistel kaartidel]] nimetatakse regoliiti enamasti [[pinnakate|pinnakatteks]].
 
27. rida:
[[Pilt:Latest photo from Mars Exploration Rover (2357478409).jpg|pisi|Marsi pind]]
 
[[Marss]] on kaetud hiiglaslike [[liiv|liiva]]- ja aleuriidilagendikega ning selle pind on täis kive ja [[rahn|rahne]]. Vahel haaratakse tolm kaasa tohutute üle-planeedilisteüleplaneediliste tormidega. Marsi tolm on väga peen ja jääb atmosfääri püsima, mille tõttu on Marsi taeval punakas toon. Arvatakse, et praegusel epohhil valitseva [[atmosfäär|atmosfääri]] madala tiheduse tõttu liigub liiv Marsi tuultes väga aeglaselt. Minevikus võis aga kaljulõhedes ja [[jõeorg|jõeorgudes]] voolav vedel vesi kujundada Marsi regoliiti. Marsi uurijad püüavad välja selgitada, kas pinna alt välja uuristav [[põhjavesi]] kujundab praegu Marsi regoliiti ja kas Marsil eksisteerib süsihappegaasihüdraate. Arvatakse, et suured hulgad vee- ja [[kuiv jää|süsihappegaasijääd]] püsivad Marsi ekvatoriaalsete piirkondade regoliidis jäätunutena ja kõrgematel laiuskraadidel on jäätunud ka Marsi pinnal. <ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Martian_soil Martian soil]</ref>
 
===Asteroididel===
40. rida:
[[Titan]] on tuntud oma laialdaste luiteväljade poolest, kuigi [[luide|luiteid]] moodustava materjali päritolu ei ole teada. Materjaliks võivad olla jäätunud vee väikesed killud, mida on erodeerinud voolav [[metaan]], või ka orgaaniline aines, mis moodustus Titani atmosfääris ja sadenes pinnale. Teadlased on hakanud seda lahtist jäist materjali kutsuma regoliidiks, tänu selle füüsikalistele sarnasustele teistel kehadel leiduva regoliidiga. Traditsiooniliselt (ja etümoloogiliselt) on regoliidi terminit kasutatud ainult siis, kui lahtine materjali kiht koosneb mineraaliteradest nagu [[kvarts]] või [[plagioklass]]; või siis kivimifragmentidest, mis omakorda koosnevad [[mineraal|mineraalidest]]. Lahtiseid jääterade katteid ei ole arvestatud regoliidist, sest Maal esinevad nad [[lumi|lumena]] ja käituvad regoliidist erinevalt – terad sulavad ja ühinevad ainult väikeste muutustega rõhus või temperatuuris. Jääregoliit koos [[erosioon|erosiooni]], [[tuulesete|eoolsete protsesside]] ja/või teiste setteprotsessidega on unikaalne just Titanile, sest tal on [[termodünaamiline süsteem|termodünaamiline keskkond]].
 
Huygens'iHuygensi sond kasutas maandumisel [[penetromeeter|penetromeetrit]], et kirjeldada kohaliku regoliidi füüsikalisi omadusi. Titani pinda kirjeldati [[savi|savilaadse]] materjalina, millel on õhuke koorik. Hilisem andmete analüüs viitab sellele, et Huygens'iHuygensi maandumine liigutas suurt veerist ja põhjustas anomaalsed pinna tiheduse lugemid. Titani pinda võiks paremini kirjeldada jääteradest moodustunud “liivana” <ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4417503.stm Titan probe's pebble 'bash-down]</ref> (jääterade diameetrid mahuvad liivafraktsiooni alla). Pärast sondi maandumist tehtud pildid näitavad tasast välja, mis on kaetud veeristega. Veerised, mis võivad olla jäätunud veest, on suhteliselt ümarad, viidates sellele, et nad võivad olla töödeldud fluidide poolt. <ref>[http://www.planetary.org/news/2005/0115_The_Planetary_Societys_Huygens_Weblog.html New Images from the Huygens Probe: Shorelines and Channels, But an Apparently Dry Surface]. Emily Lakdawalla. 2005</ref>
 
===Maal===
 
Termin Maa regoliit<ref>C. Ollier & C. Pain 1996 Regolith, Soils and Landforms. Wiley, UK</ref><ref>G.M. Taylor & R.A. Eggleton 2001 Regolith Geology and Geomorphology: Nature and Process, Wiley, UK</ref><ref> K. Scott & C. Pain 2009 Regolith Science. CSIRO Publishing, Australia</ref> hõlmab järgnevaidjärgmisi alagruppe ja komponente:
*muld (või [[pedosfäär]]);
*[[jõesete|alluuvium]] ja teised (transporditud) setted (eoolsed, liustikulised, merelised ja gravitatsioonilised);