Šansoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P sarnaselt millele > millega
3. rida:
Varaseimad šansoonid olid eepilised luuletused, mida esitasid lihtsal [[monofoonia|monofoonilisel]] meloodial [[žonglöör]]id. Need kirjeldasid tavaliselt mineviku kangelaste kuulsaid tegusid. Kõige tuntum neist on "[[Rolandi laul]]". Väga väheste sellise varaste šansoonide muusika on säilinud.
 
Tüüpiliselt tähistab šansoon [[keskaeg|keskajast]] või [[renessanssmuusika|renessansist]] pärit polüfoonilist prantsuse laulu. Mõiste "šansoon" hõlmas selliseid kindla vormiga žanre nagu näiteks [[ballaad (muusika)|ballaad]], [[rondoo]], [[virelai]]. Varasemad šansoonid oli kahe-, kolme- või neljahäälsed. Mõnikord saatis lauljaid muusikainstrument.
 
Esimene tähtsam šansoonilooja oli [[Guillaume de Machaut]] 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. [[Guillaume Dufay]] ja [[Gilles Binchois]] olid järgmise põlvkonna tähtsamad šansooniloojad. 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse tähtsamad heliloojad selles žanris olid [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin des Prez]], kes enam ei püsinud rangete vorminõuete piirides, vaid hakkasid sarnaselt kaasaegsetelekaasaegsete [[motett|motettidega]]idele šansoonides kasutama [[imitatsioon (muusika)|imitatsiooni]]. 16. sajandi keskpaiga heliloojad, muuteiste hulgas [[Orlandus Lassus]], said šansoonide kirjutamisel mõjutusi itaalia [[madrigal]]ist.
 
Paljud varased instrumentaalteosed olid šansoonide kaunistustega variatsioonid, nii tekkis uus žanr [[kantsoon]], mis oli [[sonaat|sonaadi]] eelkäija.