Redaktsioon: 20. märts 2013, kell 09:56 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. märts 2015, kell 21:06 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P sarnaselt millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Varaseimad šansoonid olid eepilised luuletused, mida esitasid lihtsal [[monofoonia\|monofoonilisel]] meloodial [[žonglöör]]id. Need kirjeldasid tavaliselt mineviku kangelaste kuulsaid tegusid. Kõige tuntum neist on "[[Rolandi laul]]". Väga väheste sellise varaste šansoonide muusika on säilinud. Tüüpiliselt tähistab šansoon [[keskaeg\|keskajast]] või [[renessanssmuusika\|renessansist]] pärit polüfoonilist prantsuse laulu. Mõiste "šansoon" hõlmas selliseid kindla vormiga žanre nagu näiteks [[ballaad (muusika)\|ballaad]], [[rondoo]], [[virelai]]. Varasemad šansoonid oli kahe-, kolme- või neljahäälsed. Mõnikord saatis lauljaid muusikainstrument. Esimene tähtsam šansoonilooja oli [[Guillaume de Machaut]] 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. [[Guillaume Dufay]] ja [[Gilles Binchois]] olid järgmise põlvkonna tähtsamad šansooniloojad. 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse tähtsamad heliloojad selles žanris olid [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin des Prez]], kes enam ei püsinud rangete vorminõuete piirides, vaid hakkasid sarnaselt ~~kaasaegsetele~~kaasaegsete [[motett\|motettidega]]~~idele~~ šansoonides kasutama [[imitatsioon (muusika)\|imitatsiooni]]. 16. sajandi keskpaiga heliloojad, ~~muu~~teiste hulgas [[Orlandus Lassus]], said šansoonide kirjutamisel mõjutusi itaalia [[madrigal]]ist. Paljud varased instrumentaalteosed olid šansoonide kaunistustega variatsioonid, nii tekkis uus žanr [[kantsoon]], mis oli [[sonaat\|sonaadi]] eelkäija.

Šansoon: erinevus redaktsioonide vahel