Albaania: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P poolfabrikaadid > pooltooted
PResümee puudub
119. rida:
 
===Taimestik===
Suur osa Albaaniast oli kunagi [[mets]]ane. Sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Paljudes kohtades on vaid põõsad ja [[võsa]]. Umbes 48% Albaaniast on kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu [[mänd|männimetsaga]], kuid Põhja-Albaanias ja mägede nõlvadel on ka pisut lehtmetsa ([[tamm]], [[pöök]]). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes. Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliseltrohkesti kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on [[mägiaas]]ad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe.
 
Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, näiteks [[harilik loorberipuu|loorberipuu]] ja [[mürt]]. Lõunarannikul kasvatatakse [[tsitrus|tsitrusvilju]], piisava niisutuse korral [[viigipuu]]d ja [[õlipuu]]d. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest [[õunapuu]]d, [[ploomipuu]]d ja [[viinapuu]]d ning [[kreeka pähklipuu]]d ja [[kastanipuu]]d. TammemetsadestTammikutest kõrgemalkõrgematel onaladel kasvavad pöögid ja männid ning veel kõrgemal asuvad [[alpikarjamaa]]d.
 
===Loomastik===
184. rida:
{{vaata|Albaania vapp}}
====Hümn====
Albaania [[riigihümn]] on "''[[Hymni i Flamurit]]''".
 
====Üladomeen====
268. rida:
Suurim vähemusrahvus on [[kreeklased]], kes elavad suuremalt jaolt Lõuna-Albaanias Kreeka piiri lähedal. Ametlikult loetakse [[Albaania kreeklased|Albaania kreeklaste]] arvuks 59 000, kuid kreeklased ise hindavad oma arvu 300 tuhandele. Kreeklaste osakaal on ametlikel andmetel 3%.
 
Albaanias on ka palju [[mustlased|mustlasi]] (Sinti). Nende täpne arv pole teada, kuid neid arvatakse olevat 10% rahvaarvust. Vähemusrahvus on ka [[aromaanid]]. Nende arv on 50 000 – 100 000. [[Serblased|Serblasi]] oli 1994. umbesaastal 1000–3000. On ka [[bulgaarlased|bulgaarlasi]]. Albaanias elavad üksikud [[juudid]], kes on segaabielus (vaata [[Albaania juudid]]).
 
Albaanlased kõnelevad [[albaania keel]]t. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli albaaniakeelne kooliõpetus Türgi võimude poolt keelatud. Kaks kolmandikku Albaania albaanlastest räägib geegi murret, üks kolmandik toski murret. [[1972]] loodi ühtne kirjakeel, millel on mõlema murde jooni.
342. rida:
 
==Ajakirjandus==
Suurim sõltumatu [[päevaleht]] on ''Koha Jonë'', mille tiraaž on 400 000 eksemplari. Teadeteagentuur on [[Albanian Telegraphic Agency]] (ATA).
 
Riikliku Albaania Raadio ja Televisiooniga (RTSh) võistleb 75 eratelevisioonikanaliteratelekanalit ja 30 eraraadiojaama ([[2001]]. Neid on massiliselt tekkinud alates [[1990. aastad|1990. aastateaastatest]]. [[Partei]]d, [[usuühing]]ud ja riigiasutused ei tohi omada eratelevisiooni- ja raadiojaamu. Paljud elanikud saavad ilma satelliidita vaadata Itaalia ja Kreeka televisioonitelekanaleid.
 
Albaaniakeelseid saateid edastavad [[ultralühilaine]]l või [[kesklaine]]l [[BBC]], [[Deutsche Welle]], [[Radio France Internationale]], [[Raadio Vaba Euroopa]] ja [[Ameerika Hääl]].