Albaania: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P poolfabrikaadid > pooltooted |
|||
41. rida:
[[Pilt:Albaania kaart.gif|pisi|300px]]
=== Suurus ===
Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne
=== Piirid ===
48. rida:
Võeti arvesse kohalikku majandusliku olukorda, et mitte näiteks lõigata ära küla oma karjamaadest ja turgudest. Poliitiline surve lähtus jõudude tasakaalu kaalutlustest, mitte majanduslikest huvidest.
Järvede piirkonna jagamine kolme riigi vahel nõudis, et igal riigil oleks osa järveäärsetest madalmikest. See jaotus mõjutas ka piire põhja ja lõuna pool. Piir, mis kulgeb üldiselt järvedest põhja poole, kuigi järgib idapoolsete mägismaade mäeahelikke, jääb veelahkmest
Albaania kaugetest põhja- ja kirdepoolsetest mägedes ühendab piire kõrgeid tippe ning järgib mäeahelikke suurelt jaolt ligipääsmatutes [[Põhja-Albaania Alpid]]es. Mägismaast Aadria mereni looduslikku piiri ei ole, kuigi Albaania loodepiiri märkimiseks kasutati [[Shkodëri järv]]e ja osa [[Bunë jõgi|Bunë jõest]]. Järvede piirkonnast [[Joonia meri|Joonia mereni]] läheb Albaania edelapiir risti mitme mäeahelikuga.
67. rida:
Kesk-Albaania mäed [[Drin]]i jõest kuni [[Devoll]]i jõe [[keskjooks]]uni ja [[Osum]]i jõe alamjooksuni on tihedamalt asustatud ning on tasasem. Seal on palju [[kroom]]i, [[raud]]a, [[nikkel|niklit]] ja [[vask]]e. Elatusallikad on metsandus, karjakasvatus, [[mäendus]] ja [[põllundus]].
Lõuna-Albaanias on
Ainult rannikul on väikesed tasandikud (umbes veerand Albaania pindalast). Seal elab umbes pool Albaania elanikest. Looduslikke sadamaid on vähe. Tasandikud on enamasti liivased. Liiva sidumiseks on istutatud palju männimetsa. Aadria mere rannikul on suurepärased rannad ja ka muu maastik.
100. rida:
Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks.
Rannikul on [[lähistroopiline vahemereline kliima]]. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks [[Sarandë]]s on [[ööpäeva keskmine õhutemperatuur]] juulis 24
Sisemaal on [[lähistroopiline mandriline kliima]]. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda −26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks [[Peshkop]]is on keskmine õhutemperatuur juulis 23
Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. [[Keskmine aastane sademete hulk]] on [[Põhja-Albaania Alpid]]es üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Edela-Albaania kannatab suviti põua all.
Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8
===Jõed===
154. rida:
Pärast sotsialismi kokkuvarisemist mujal Euroopas tühistati [[1976]]. aasta põhiseadus ning võeti [[1991]] vastu üleminekupõhiseadus, mis võimaldas [[mitmeparteisüsteem]]i ja nägi ette presidentaalse vabariigi. Uue põhiseaduse projekt lükati [[1994]] referendumil tagasi. Praegu kehtib uus põhiseadus, mis võeti vastu referendumil [[28. november|28. novembril]] [[1998]] (opositsiooniline [[Albaania Demokraatlik Partei|Demokraatlik Partei]] boikoteeris referendumit).
Kõrgeim seadusandlik organ on ühekojaline 140-liikmeline Rahvakogu (''Kuvendi Popullor''). See valitakse iga
===Albaania Vabariigi presidendid===
284. rida:
Enver Hoxha keelas [[1967]] kõik religioonid ja kuulutas Albaania maailma esimeseks ateistlikuks riigiks. Konstitutsiooni järgi oli Albaania "ilmalik riik". Kõik kirikud ja mošeed suleti või muudeti kinodeks, spordihallideks või ladudeks. Välismaa vaimulikud saadeti maalt välja või vangistati, kohalikud vaimulikud arreteeriti, saadeti sunnitööle või saadeti asumisele religioosse tegevuse keeluga. Paljud tapeti, kirikud lammutati või võeti kasutusele muul otstarbel (ühest kirikust sai kontserdisaal, teisest võimla).
Usklik olemine oli kriminaalkuritegu. Söögilaua õnnistamise eest võis saada 7 aastat vabadusekaotust. Ametnik võis tulla ja küsida
Aastast [[1990]] on Albaanias usuvabadus. Sellest ajast saadik on ilmunud palju usulahke.
312. rida:
Ekspordi kogumaht on 256 miljonit USA dollarit aastas. Sellest moodustab tekstiil 32,7%, nahk ja nahktooted 19,5% ja maagid 10,4%. Märkimisväärselt eksporditakse kromiiti. Eksporditakse ka vaske, [[rauamaak]]i, [[asfalt]]i, tubakat, puu- ja juurvilju ning [[vein]]i. Põhilised ekspordimaad on Itaalia (60%), Kreeka (5,7%) ja [[Saksamaa]] (5,7%).
Impordi kogumaht on 1,07 miljardit USA dollarit. Sellest moodustavad
Väliskaubanduse puudujääk on 814 miljonit USA dollarit.
333. rida:
[[Telefon]]ivõrk on piiratud. [[Raadio]] on laialt levinud. [[Televisioon]]isaated algasid 1971.
1000 elaniku kohta on 243 raadiot, 123
===Rahaühik===
339. rida:
===Riigieelarve===
Riik kulutab [[riigikaitse]]le 7%, [[haridus]]ele 2%
==Ajakirjandus==
354. rida:
==Sõjavägi==
2010. aastast on Albaanias palgaarmee. [[Ajateenistus]] kestis enne seda 12 kuud. Albaania on vähendanud sõjaväe
[[1. aprill]]il [[2009]] sai Albaania [[NATO]] täisliikmeks.
360. rida:
==Saatkonnad==
Ameerika Ühendriikides: 2100 S St NW, Washington, DC 20008<br />
Poolas: Ul. .Altowa 1, 02–386 Warszawa, Poland<br />
Rootsis: Capellavägen 7, S-181 32 Lidingö<br />
[[Saksamaa]]l: Friedrichstraße 231, D-10969 Berlin<br />
| |||