Ernst Blumbach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
| Autasud = [[Püha Vladimiri orden]]i III järk
}}
'''Ernst Blumbach''' ([[22. veebruar]] ([[vkj]]) [[1863]] [[Paide]] [[Järva kreis]], [[Eestimaa kubermang]] – [[3. jaanuar]] [[1929]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja [[hüdrograaf (eriala)|hüdrograaf]].
 
==Elulugu==
Ernst Blumbach sündis 1863. aastal Paides käsitöölise perekonnas. Kaotas varases nooruses isa ja ema ning teda kasvatas Peterburis elanud onu. Ernst Blumbach omandas hariduse Peterburi 6-klassilises [[progümnaasium]]is, mille lõpetamise järel 1879 astus mereväe tehnikakooli (hilisema nimetusega Keiser Nikolai nimeline Mereväe Inseneride Kool).
 
Mereväe tehnikakooli lõpetamise järel 1883. aastal mereväe [[lipnik]]u auastmes suunati E. Blumbach [[navigatsiooniohvitser]]ina keisriririigi sõjalaevastikku. Tema teenistus möödus mitmel sõjalaeval: Krasnaja Gorka 1892–1893, õppelaevad Morjak ja Vernõi 1894–1896, [[miiniristleja]] Abrek 1897–1898 ning [[soomuslaev]] Admiral Ušakov 1899–1902.
 
Alates 1902. aastast teenis ta [[Kroonlinna observatoorium]]i [[astronoom]]i vanema abina, kus teenistuse ajal ülendati ta 1909. aastal mereväe [[polkovnik]]uks. Ta töötas [[kartograafia]] ja [[hüdrograafia]] alal ning oli [[meremagnetism]]i asjatundja.
 
1913. aastal viidi E. Blumbach üle teenistust jätkama hüdrograafide korpusse ja nimetati [[Sevastoopol]]i observatooriumi astronoomi vanemaks abiks. Sevastoopolis teenis ta [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ning ka pärast revolutsiooni. Ajutine Valitsus ülendas Blumbachi 1917. aastal kindralmajoriks.
 
[[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal, viibis E. Blumbach [[Sevastoopol]]is, mis oli [[Anton Denikin]]i ja [[Peter von Wrangel]]i vägede kontrolli all.
 
Kaotuse järel Vene kodusõjas ja P. von Wrangeli armee evakueerimisega [[Krimm]]ist 1920. aastal, lõppes ka E. Blumbachi teenistus Venemaa heaks. Aastatel 1920–1923 elas ta [[Jugoslaavia]]s, kuni 1923. aasta kevadtalvel õnnestus tal naaseda Eestisse.
 
Eestis võeti E. Blumbach kui tunnustatud spetsialist vanema hüdrograafina kohe [[Kaitseväe Peastaap|Eesti kaitsevägede staabi]] IV, topo-hüdrograafia osakonna teenistusse, 1927. aastal nimetati E. Blumbach vanemaks [[kartograaf]]iks, tema ülesandeks jäi peamiselt magnetismialased uuringud ja arvutused Tallinna ümbruses ning Saaremaal. Ta avaldas hulga artikleid erialaajakirjades ning suuremaks tööks oli osalus Eesti merekaartide koostamisel ja noorte mereväeohvitseride õpetamine ja ettevalmistamine.
 
Ernst Blumbach suri [[30. jaanuar]]il [[1929]] ja ta maeti Nõmmele, [[Hiiu-Rahu kalmistu]]le.
 
== Kirjandus ==
*J. Kukelmann. Ernst Blumbach †. [[Vaba Maa]], 17. veebruar 1929, nr 41, lk 9.
 
==Välislingid==
*[[Leho Lõhmus]], [http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/kes-oli-see-mees-ernst-blumbach-eesti-paritolu-vene-kindral.d?id=65662750 Ernst Blumbach - Eesti päritolu vene kindral], [[Nõmme Sõnumid]], 12. veebruar 2013
 
== Kirjandus ==
*J. Kukelmann. Ernst Blumbach †. [[Vaba Maa]], 17. veebruar 1929, nr 41, lk 9.
 
{{JÄRJESTA:Blumbach, Ernst}}
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]]
47. rida ⟶ 46. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1863]]
[[Kategooria:Surnud 1929]]
[[Kategooria:Hiiu kalmistule maetud]]