"'''[[Kalevlaste Maleva]] pataljon'''" formeeriti 20.12. detsembril 1918, asutajaiks grupp Tallinna spordiseltsi “KALEV”Kalev liikmeid. Kalevlaste Maleva pataljon osales mitmetesmitmes Vabadussõja lahinguteslahingus. Alates 1920. aastast seisnes nendepataljoni edasine tegevus väljaõppes ning EV piiri valvamises ja kindlustamises. [[1940]]. aasta juunis saadeti väeosa laiali.
Pataljoni ülemad olid:
46. rida:
*kolonelleitnant [[Olav Mullas]]
'''Kalevi Üksik-jalaväepataljon''', asukohaga [[Jägala]]s, taasasutati 18. märtsil 1992 (algselt oli asukoht Kose kutsekooli ühiselamu). Pataljoni ülemaksülem oli kapten Albert Helme. Tolleaegse [[pataljon]]i eesmärk oli koolitada [[ajateenija]]test võitlusvõimelisi jalaväe reservüksusi. Reaalselt oli pataljon 1990-ndail. aastail ka [[lahinguvalmidus]]es. Lisaks täideti enne [[Üksik-vahipataljon]]i toimima hakkamist tseremoniaalülesandeid. Pataljon oli relvastatud [[soomustransportöör]]idega [[BTR-80|BTR-80UNSh]] ja mõningatemõne [[luuresoomuk|luuresoomukiga]]itega [[BRDM-2]]. Väeossa üritati koondada muudki kaitseväe soomustehnikat, mis oli peamiselt saadud lahkuvalt [[Vene armee]]lt. Pataljon eksisteeris 2002. aastani, mil likvideeriti seoses linnaku logistiliselt ebasobiva asukohaga ning ebavajalikkusega kaitseväe uues struktuuris ja arengukavas. Soomustehnika ja suur osa kaaderkoosseisust suunati samal ajal Paldiskis rahuvalveüksuse baasil formeeritud [[Scoutspataljon]]i. Seal jätkas tegevust ka Kalevi pataljoni ohvitseride kogu.
Jägala linnakusse jäi alles valveteenistus ja seal korraldati hajusalt kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeüritusi.
'''Kalevi jalaväepataljon''' on endine kaitseväe '''Rahuoperatsioonide Keskus''' (ka: ''Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide keskus'', lühend: VÕK ROK) [[Paldiski]]s, mis nimetati pataljoniks alates 01.011. jaanuaril 2009.
