Logistika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
50. rida:
== Logistika Eestis ==
 
[[Eesti]] logistika arengu hüppeliseks alguseks võib pidada 19[[1990|90. aasta]]te lõppu, kus [[Vene rubla]] [[devalveerimine|devalveerimisest]] (rubla väärtus langes 4 korda) tingitult kadus Eesti ettevõtete jaoks suur [[Venemaa]] turg. Eesti majanduses tekkis seisaku periood. Paljud ettevõtted kaotasid oma Venemaa-äritegevusest loodetud [[tulu]]d ja nende [[maksevõime]] langes. Tagajärjeks oli nõudluse vähenemine enamikus Eesti majandusharudes. Sellest tulenes kasvutempo aeglustumine, kasumite vähenemine ning [[Konkurents (majandus)|konkurents]]i suurenemine, mis sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi, et muuta oma tegevust tõhusamaks ja vähendada tegevuskulusid. Logistika põhimõtete rakendamine ettevõte juhtimises oli üheks võimaluseks.<ref name="LTJ" />
 
2007. aastal korraldatud uuringu järgi on Eesti logistika arengusuunad:<ref name="LTJ" />
#'''Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine.''' Kasvab nõudlus [[integreeritud]] logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes.
#'''Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng.''' Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnerlussuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas.
#'''Kasvav tähelepanu laondusele.''' Toimub laonduse [[tsentralisatsioon|tsentraliseerimine]] [[Baltimaad|Balti regiooni]] pluss [[Soome]], [[Rootsi]] ja [[Poola]] tasandile. Koos tsentraliseerumisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade , kvaliteetesete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute ajakohaste ladude ehitamine, laoprotsesside automatiseerimine, eesmärgiga vähendada kulusid.
#'''Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks.''' Tööjõukulude kasv sunnib ettevõtteid ümber korraldama transporti ja ladustamist.
#'''Intermodaalse konteineri- ja treilerikaupade transiittransiidi kasv.''' Kasvavad konteineri- ja treilerikaupade läänelääne–ida-ida ja põhja-lõuna suunalisepõhja–lõunasuunalise transiidi mahud, sealhulgas suureneb kombineeritud vedude (meri-raudtee, maantee-raudtee) osakaal.
#'''Jätkuv jaekaubanduse konsentratsioon.''' Tagajärjeks on [[jaekett]]ide tähtsuse kasv tarneahelas ja konkurentsi vähenemisest ja mastaabisäästuefekti taotlusest põhjustatud kaubaaliku vähenemine.
#'''Riba- ja maatrikskaubanduse laienev kasutamine.''' Näiteks ladudes toodete tähistamine [[triipkood|triip-]] ja [[QR-kood]]i kasutamist, mis võimaldab toodete kiiremat ja automatiseeritud haldamist [[andmebaas]]is.
79. rida:
 
Eestis koolitatakse logistikuid praegu:
*Kutsekoolideskutsekoolides, kus valmistatakse ette alama astme töötajaid erinevatele logistikaala töölõikudele.;
*[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is, kus käib diplomiõppe transpordi ja logistika erialal, mille lõpetajad asuvad tööle põhiliselt keskastmejuhtidena.;
*[[Tallinna Tehnikaülikool]]is, kus tehtiantakse akadeemiliseakadeemilist logistikaalaselogistikaharidust hariduse pakkumisega algustalates [[2000]]. aastal.;
*[[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]], mille logistikakeskuses töötab umbes 500 logistikut, kes on välja koolitatud Kaitseväe poolt sõjaväe vajadustest lähtuvalt.