Naftatootmise tipp: erinevus redaktsioonide vahel

Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud ca poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest<ref name="SEI"/>. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid<ref name="SEI"/>. Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist ja ei suudeta leida ka sobivaid asendusressursse, võib sellest lähtuda [[energiakriis]], milles toornafta nõudlus ületab pakkumise ning toob kaasa kestva globaalse [[majandus]]- ja finantsurutisefinantssurutise.

Vaatamata üha kasvavale nõudlusele ei ole varem pidevalt kasvanud tootmismahte suudetud pealepärast 2005. aastat enam tõsta. SeeTootmismaht on jäänud kõikuma koguse juurde caumbes 74 mln barrelit päevas juurde. Samas on toornafta pakkumine maailmaturul alates 2006. aastast langenud keskmiselt 3% aastas. Kompenseerimaks puudujääki toornafta pakkumises, on kiirelt kasvama asunud ülikuluka ebakonventsionaalse nafta osakaal globaalses energiabilansis (kildanafta frakkimistenoloogiatest, sünteetiline nafta pigiliivadest) ning nn "muude küttevedelike" tootmine teistest fossiilkütustest ([[maagaas]], [[kivisüsi]], [[põlevkivi]]) ja [[biomass]]ist ([[biodiisel]], [[metanool]]). Tulemusena liialt kasvanud ja üli[[volatiilsus|volatiil]]seks muutunud küttevedelike hind kahjustab globaalmajanduse toimimist, kuna majanduse kasvuvõimalused sõltuvad energiasisendite mahu kasvust ja hinnatasemest. Ajavahemikus 08.august 1998.-08. – august 2008. [[turuhind]] kümnekordistus (14,7 USD/[[barrel]] -– 147 USD/barrel). Seejärel tekkinud globaalses [[majanduskriis]]is hind kukkus caligikaudu 80% (32 USD/barrel) ning stabiliseerus perioodiks 2011 - 20142011–2014 caumbes 110 USD juures. Kuna energiasisendite nõudlus ja hind turgudel sõltub majandusaktiivsusest, lubab küttevedelike hinnalangus kestva naftadefitsiidi tingimustes prognoosida globaalse majandussurutise kulgu ja järgmisi kriisilaineid.

[[M. King Hubbert]] kasutas naftatipu teooriat esmakordselt [[1956]]. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja [[USA]] toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 <ref>[[Kaupo Vipp|Vipp, Kaupo]] 2012. ''Globaalpohmelus: Naftatipuvaade tööstusühiskonnale''. [http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/globaalpohmelus/923663]</ref> (realiseerus aastaks 1970<ref name="SEI"/>) ja maailma naftatootmise tippu [[2006]]. aastaks<ref name="SEI"/>. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka [[Hubberti teooria]]na) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõveralenormaaljaotuskõveraga sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.