Talvesõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
34. rida:
[[Pilt:Winterwaroverview.JPG|thumb|left|260px|Talvesõda aastatel 1939-1940.]]
[[Pilt:Finn ski troops.jpg|thumb|Soome suusarühma automaaturid Talvesõjas.]]
Aastatel [[1809]]–[[1917]] oli Soome olnud [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] osa. [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] ja Venemaa suhted olid stabiilsed ja rahulikud [[Soome venestamine|Soome venestamise]] ja Esimese maailmasõja alguseni. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tagajärjel kaotasid [[Saksamaa]] ja [[Venemaa]] ning viimase aladel moodustunud Nõukogude Liit,
Pärast [[Soome kodusõda]] iseloomustasid Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid umbusk ja vimm, mida raskendasid Soomes 1920. ja 1930. aastatel esinenud [[paremäärmuslus]] ja Nõukogude Liidu toetatud vasakäärmuslus –[[kommunism|kommunistlik]] liikumine. Kui Nõukogude Liit tugevnes sõjaliselt, hakkas see huvituma endiste äärealade tagasivallutamisest. Formaalselt paranesid suhted sõlmitud [[Soome ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping]]uga ([[1932]]), kuid tegelikult jäid suhted enne Teist maailmasõda väga jahedaks.
Nõukogude Liidu jaoks oleks Soome ja [[Baltimaad]]e vallutamine tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa keisririigi [[1914]]. aasta sõjalis-strateegilistele positsioonidele. Tollal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai idee järgi võimaliku kalleletungi korral [[Peeter Suure merekindlus]]e [[rannasuurtükk]]ide ja [[meremiin]]iväljade abil [[Peterburi]] paremini kaitsta. Soome ja [[Eesti]] riigi tekkimisega oli Venemaa kaotanud enamiku Soome lahe rannakindlustustest peale [[Kroonlinn]]a. [[Leningrad]]i strateegiline asend oli Nõukogude juhtkonna arvates nõrk ka maismaasõja seisukohast, sest [[Soome-Nõukogude piir]] kulges piki Rajajoki/([[Sestra]]) jõge, 32 km kaugusel (suurtüki laskeulatuses) linnast. Näiteks 1919. aastal baseerusid Soomes, [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas Briti [[torpeedokaater|torpeedokaatrid]], millega rünnati [[Tolbuhhini tuletorn]]i juures ankrus seisnud Nõukogude [[Balti mere laevastik]]u [[ristleja]]t "Oleg", mis läks tabamuse tagajärjel ümber. Ööl vastu 18.
==Molotovi-Ribbentropi pakti tulemused Soomele==
75. rida:
===NSV Liidu relvajõud===
Talvesõjas ründas Nõukogude Liit Soomet umbes 1 000 000 Punaarmee sõduriga (45 diviisi, 3000 tanki ja 3800 lennukiga). Punaarmee väeüksusi juhtis algul [[Kliment Vorošilov]], keda Stalini korraldusel alates [[7. jaanuar]]ist 1940 asendas [[Semjon Timošenko]]<ref name="Made">[[Tiit Made]] "[[Alasi ja haamri vahel]]". [[Argo]], Tallinn 2007, lk. 89. ISBN 9789949438105</ref>. Soome vallutamiseks koondas punaarmee Soome ja NSV Liidu piirile [[7. armee (NSV Liit)|7. armee]], [[8. armee (NSV Liit)|8.]], [[9. armee (NSV Liit)|9. armee]] (milles kaks korpust, Põhjakorpus
Soome "vabastamiseks" formeeriti NSV Liidus 106. mägilaskurite eridiviis, kuhu koondati NSV Liidus repressioonidest ellujäänud [[soomlased]], [[vepslased]], [[karjalased]] ja [[isurid]]. Mobiliseeritutest moodustati 4 diviisi, mis koondati korpuseks, ehkki juba [[1. veebruar]]ist täiendati nii nimetatud [[Soome Rahvaarmee]]d Nõukogude Kesk-Aasia sõjaväelastega. Korpuse ülem oli soome juurtega Punaarmee ohvitser [[Akseli Anttila]], kes oli [[1937]]. aastal saadetud vangilaagrisse oma rahvuse pärast, kuid vabastati "vabastusretke" "juhtimiseks" [[GULAG]]-i laagrist. Korpuse staabiülemaks oli brigaadikomandör Romanov, poliitosakonda juhtis Tereškin, kes kasutasid soomepäraseid varjunimesid ''Raikas'' ja ''Tervonen''.
98. rida:
Soomlaste esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes [[Karjala kannas]]el [[Mannerheimi liin]]i 1. kaitseliinil pidasid kinni Punaarmee 7. ja 13. armee pealetungi [[Laadoga järv]]est põhja pool [[Suomussalmi]] juures, piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 8. armee 165. ja 44. jalaväediviisi, mille tagajärjel Punaarmee kaotas ca 27 000 sõdurit langenute, külmunute ja teadmata kadunutena. Kummagi sõdiva riigi inimressurss oli erinev, Punaarmee käsutuses oli praktiliselt piiramatu inimressurss, mida aeti soomlaste vastutulle hoolimatult. Väikesel rahval niisugust inimressurssi ei olnud, seega olid jõud väga ebavõrdsed.
Punaarmee lõpetas tulemusteta pealetungi Karjalas 21. detsembril ning 26. detsembrist asus kaitsele ja vägede ümbergrupeerimisele. Pärast esmaseid suuri kaotusi ja välksõja läbikukkumist moodustas NSV Liidu juhtkond [[7. jaanuar]]il 1940
===Punaarmee teine pealetung===
Järgmine nõukogude vägede läbimurdekatse algas 1. veebruaril kümnepäevase suurtükiväe ettevalmistustule ja lennuväe õhurünnakutega nii rindel kui Soome linnadele ja transpordisõlmedele.
Uute väejuhtide organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee [[Semjon Timošenko]] juhitud [[Looderinne (Talvesõda)|Looderinde]] vägede suurpealetung Soome peakaitseliinile algas [[11. veebruar]]il 1940 15-kilomeetrisel läbimurdelõigul [[Muolaanjärvi]] ja [[Karhula]] vahel, 2,
[[18. veebruar]]il alustas Punaarmee Soome vahekaitseliini ründamist. Soome sõjaväe ülemjuhataja oli reservide puudusel sunnitud pärast ägedaid kaitselahinguid andma väeosadele loa taanduda [[28. veebruar]]iks viimasele kolmandale kaitseliinile.
137. rida:
[[Nikita Hruštšov]]i järgi kaotas Nõukogude Liit Talvesõjas 1 000 000 meest.
[[Marssal]]
=== Tsiviilkaotused ===
157. rida:
* [[Jari Leskinen]], [[Antti Juutilainen]] (toim). ''Jatkosodan pikkujättiläinen'', Porvoo: WSOY 2005. ISBN 951-0-28690-7.
* Philip Jowett, Brent Snodgrass, Soome talvesõda ja Jätkusõda 1939-1945". Tõlkinud Noel Horn. Kirjastus: KOOLIBRI, ISBN 9789-9-8502-3624, 2010, 64 lk
* Kekkonen hindab ümber Soome ajalugu. "Talvesõda ei olnud möödapääsematu". [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 11. aprill 1973, nr
==Vaata ka==
| |||