{{See artikkel|on arheoloogia mõistest; murdekeeles võib kääbas tähendada [[kodukäija]]t.}}
'''Kääbas''' ehk '''kääbaskalme''' on [[kalme]]vorm, kus surnud on maetud [[liiv]]ast või [[muld|mullast]] kuhjatiste alla või sisse. Kääbas on reeglina ümmargune või piklik ja võib sisaldada puit- või kivikonstruktsioone. Kääpas võib olla laiba- või urnmatuseid, võib olla ka [[hauapanus]]eid.
'''Kääbas'''Kääpaid onhakati [[kalmeEuroopa]]vorm, kus surnud on maetud liivast või mullast rajatud kuhjatiste alla või sisse. Kääpad on reeglina ümmargused või piklikud ja võivad sisaldada puit- või kivikonstruktsioone. Kääpaid hakati Euroopass rajama hilis[[neoliitikum]]is, eriti levisid need aga [[pronksiaeg|pronksi]]- ja [[rauaaeg|rauaajal]]. Ida- ja Kagu-[[Eesti]] ala ida- ja kaguosass levisid pikk-kääpad alates [[keskmine rauaaeg|keskmisest rauaajast]]. Nende kõrgus on kuni üks1 meeter, kuid pikkus ulatub mõnikümnest kuni sadakonna meetrini. Kirde-Eestist leitud kääpad, mille läbimõõt on 3–6 m ja kõrgus alla meetri, dateeritakse [[11./ sajand|11.]] ja [[12. sajandisajand]]i vahetusest kuni [[14. sajandisajand]]i alguseni ja neid seostatakse [[vadjalased|vadjalaste]] sisserändega. Kääbastesse matmine kadus [[15. sajandilsajand]]il.<ref>[[Valter Lang|Lang, Valter]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 88, 110</ref><ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%A4%C3%A4bas1# Eesti Entsüklopeedia, kääbas]</ref>
