Ovaalne linnuseala hõlmab umbes 1000 ruutmeetrit. Ringvall-linnuse sarnasust näitab peamiselt raudkividest laotud ovaalse kujuga 3.,5 m laiune vall. Sellest on kõige paremini säilinud 18 m pikkune kagukülje vall. Kirdekülje vallis, mille kõrgus küündib 1,5 m ja laius 3,5 m, on kivimüüri servad fikseeritavad. Lõuna- ja edelaosade lõikudes on kaitseehitised täielikult hävinud. Siis läänekülje vall on ilmselt 3 m laiuselt laiali aetud ning seetõttu vaadeldes aimatav. Loodeservas on vall ainult aimatav kui selgesti nähtav. Põhjaservas 13 m pikkusel ja 8 m laiusel alal veidi kõrgema künkliku kohana hoomatav. Arvatakse, et idaküljel, kus vall 18 m pikkuselt puudub, võis asetseda seal väravaava. Kuna ülejäänud kõrgendiku maapind on linnusega ühekõrgune, võis tegu olla mingisuguse eellinnuse või värava eelkaitseehitise jäänukiga.
Linnusealal on jälgitav tume pinnas, mis ulatub 0,4-04–0,5 m sügavuseni. Muinasasula kultuurkihti on märgata linnuse lääne- ja edelajalamil, mille juures olevat vanasti asunud Silmaallikas.<ref name="muuseum">[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=81&Itemid=238 Läänemaa muinaslinnused]. Vaadatud 26.08.2014.</ref><ref name="eestigiid" /> <ref>(http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10120)</ref>
==Leide==
Kirde-edelaKirde–edelasuunalisele suunalisele 2 kuni 42–4 meetri kõrgusele seljandikule püstitatud linnusest [[19. sajand]]i keskpaigas juhuleiuna leitud ristikujuline ripats tõendab, et Tubrilinn oli kasutusel veel [[13. sajand]]il.<ref name="eestigiid" /><ref name="muuseum" /><ref name="eestigiid" />
Linnuseaseme juurest põllult on 1950. aastatel leitud [[Noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] keraamikat. Vaatamata sellele, et kogutud leiud pärinevad nooremast rauaajast, on Tubrilinna näol tüpoloogiliselt tegemist rohkem [[Keskmine rauaaeg|keskmise]] ja [[Vanem rauaaeg|vanema rauaaja]] linnusega.<ref name="eestigiid" />
