Redaktsioon: 21. juuli 2014, kell 14:40 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Skandinaavia ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2015, kell 21:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{keeletoimeta}}~~ [[Pilt:A_page_of_Heimskringla.jpg‎\|thumb\|Lehekülg Eggertsoni ''Heimskringla'' koopiast]]▼ '''Heimskringla''' ('Maa ring', 'Maailmasõõr') on tuntuim [[põhjala]] [[kuningasaagad]]est. Teksti kirjutas [[Island]]i ajaloolane ja poeet [[Snorri Sturluson]] umbes aastal 1225<ref>[http://www.sacred-texts.com/neu/heim/01intro.htm Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway]</ref>. [[Vanapõhja keel]]ne tekst käsitleb Norra kuningate ajalugu alates müütilisest rootsi dünastiast [[Ynglingid\|Ynglingitest]] (umbes aasta 850) kuni Øystein Meyla surmani 1177. ''Heimskringla'' koosneb proloogist ja 16 kuningasaagast. Tekst sisaldab palju vanu skaldivärsse, mida autor tõstab esile eriti usaldusväärse allikmaterjalina – skaldivärsse anti põlvkonnast põlvkonda edasi küllaltki täpselt. Kuigi teadlased ja ajaloolased vaidlevad jätkuvalt ''Heimskringla'' ajaloolise täpsuse üle, on see teos siiski oluline allikas [[Viikingid\|viikingiaja]] kohta. ▼ ▲[[Pilt:A_page_of_Heimskringla.jpg‎\|thumb\|Lehekülg Eggertsoni ''"Heimskringla''" koopiast]] Nime ''Heimskringla'' hakati kasutama 17. sajandil ning see tuleneb vanapõhja keelse käsikirja teise lehekülje (esimene oli sel hetkel kadunud) esimesest kahest sõnast ''kringla heimsins'' - maailmasõõr. Tekst on tuntud ka ladinakeelsete algussõnade järgi: ''Orbis terrarum''<ref>[http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/112005/28-29mustv.pdf. Tarvel, E. Kuningas Ólafr Tryggvasoni lapsepõlveaastad Idateel. - ajakiri Haridus, 11/2005]</ref>▼ ▲'''"Heimskringla"''' ('~~Maa~~maa ring', '~~Maailmasõõr~~maailmasõõr') on tuntuim [[~~põhjala~~Põhjala]] [[kuningasaagad]]est. Teksti kirjutas [[Island]]i ajaloolane ja poeet [[Snorri Sturluson]] umbes aastal 1225<ref>[http://www.sacred-texts.com/neu/heim/01intro.htm Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway]</ref>. [[Vanapõhja keel\|Vanapõhjakeel]]ne tekst käsitleb Norra kuningate ajalugu alates müütilisest rootsi dünastiast [[Ynglingid\|Ynglingitest]] (umbes ~~aasta~~aastal 850) kuni Øystein Meyla surmani 1177. ''"Heimskringla''" koosneb proloogist ja 16 kuningasaagast. Tekst sisaldab palju vanu skaldivärsse, mida autor tõstab esile eriti usaldusväärse allikmaterjalina – skaldivärsse anti põlvkonnast põlvkonda edasi küllaltki täpselt. Kuigi teadlased ja ajaloolased vaidlevad jätkuvalt ''"Heimskringla''" ajaloolise täpsuse üle, on see teos siiski oluline allikas [[Viikingid\|viikingiaja]] kohta. ▲Nime ''"Heimskringla''" hakati kasutama 17. sajandil ning see tuleneb ~~vanapõhja keelse~~vanapõhjakeelse käsikirja teise lehekülje (esimene oli sel ~~hetkel~~ajal kadunud) esimesest kahest sõnast ''"kringla heimsins"'' -– maailmasõõr. Tekst on tuntud ka ladinakeelsete algussõnade ~~järgi: ''~~"Orbis terrarum''" järgi.<ref>[http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/112005/28-29mustv.pdf. Tarvel, E. Kuningas Ólafr Tryggvasoni lapsepõlveaastad Idateel. -– ajakiri Haridus, 11/2005]</ref> ==Sisu== [[Pilt:Ynglingesaga 1 Gerhard Munthe.jpg\|thumb\|[[Gerhard Munthe]] loodud illustratsioon ''Ynglingite'' saagale. ]] ''"Heimskringla''" peatükke kutsutakse saagadeks ehk kangelasmuistenditeks. Teose alguses jutustatakse mütoloogilistest eelajaloolistest Norra kuninglikest dünastiatest, [[Odin]]ist, keda kirjeldatakse surelikuna, ning tema järgijatest. ~~Järgnevad~~Järgmised saagad on pühendatud (mõningate eranditega) konkreetsetele valitsejatele, alates [[Halvdan Must]]ast kuni [[Magnus Erlingsson]]ini. Saagades jutustatakse ~~kuningate vahelistest~~kuningatevahelistest võitlustest, monarhia kehtestamisest Norras, [[Viikingid\|viikingite]] ekspeditsioonidest erinevatesse [[Euroopa]] maadesse. Ligi 1/3 raamatust hõlmab 15 ~~aastase~~aastat ~~valitsemisajaga~~valitsenud ~~kuningas~~kuninga [[Püha Olav]]i saaga. ''"Heimskringla''" saagad<ref>[http://www.sacred-texts.com/neu/heim/01intro.htm Heimskringla or The Chronicle of the Kings of Norway]</ref>: # [[Ynglingid\|Ynglingit]]e [[Ynglingite saaga\|saaga]] 29. rida: ==Väärtus ajalooallikana== ''"Heimskringla''" väärtust ajalooallikana on hinnatud aja jooksul erinevalt. [[19. sajand]]i keskel usaldasid ajaloolased [[Snorri Sturluson\|Snorri]] jutustuses toodud faktide tõepärasust võrdselt teiste vanapõhja saagadega. [[20. sajand]]i alguses see usaldus kadus ning saagadesse hakati suhtuma kriitilisemalt. Ajaloolased [[Curt Weibull\|Curt]] ja [[Lauritz Weibull]] osutasid sellele, et Snorri teos on kirjutatud mitmeid sajandeid ~~peale~~pärast teoses kirjeldatud sündmuste toimumist. Norras avaldas ajaloolane [[Edvard Bull]] arvamust, et "me peame loobuma illusioonist, et Snorri võimas eepiline teos omab sügavamat sarnasust sellega, mis tegelikult toimus" ajal mida see kirjeldab<ref>Bull, E. ''Det norske folks liv og historie gjennom tidene bd. 2''. Oslo, 1931</ref>. Koolkonna ajaloolaste arvates toetuvad Snorri ja teiste saagade kirjapanejate loodud tegelaskujude motiivid pigem [[13. sajand]]i oludele kui varasematele aegadele. Siiski kasutatakse ~~''Heimskringla''t~~"Heimskringlat" ajalooallikana, kuigi ettevaatusega. Ajalooliste jutustuste faktide tõepärasuse usaldamine ei ole tavaline ning ajaloolased kahtlevad paari esimese saaga ajaloolises tões, kuid saagad annavad siiski informatsiooni tolleaegsest ühiskonnast ja keskaegse Norra poliitikast<ref>e.g. Sverre Bagge, ''Society and Politics in Snorri Sturlusons Heimskringla''. Berkeley, 1991</ref>. ==Viited==

Heimskringla: erinevus redaktsioonide vahel