Zygmunt II August: erinevus redaktsioonide vahel

Zygmunt August elas alates [[1528]]. aastast [[Vilnius]]es, [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigis]]. Leedu suurvürstina [[kroonimine|krooniti]] ta juba 1529. aastal kuningaks, kuid veel 19 aasta jooksul oli [[Krevo unioon]] alusel [[personaalunioon]]is moodustatud Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] tegelik valitseja tema isa, Zygmunt I Vana.

Pärast isa, Zygmunt I Vana surma 1548 tuli Zygmunt August troonile Zygmunt II Augustina ning salajane, Leedus sõlmitud abielu Barbara Radziwiłłównaga sai teatavaks ning šlahta kuulutas selle [[mesallianss|mesalliansiks]]. Mässulisele šlahtale, kes oli juba hakanud magnaadiperekondi võimupositsioonidelt välja tõrjuma, oli see ainult ettekäändeks. Asja taga olid nähtavasti ka Austria Habsburgide õukond ning Zygmunt II Augusti enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapäeva ([[31. oktoober]] 1548) delegaadid ähvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viiivitamatultviivitamatult lahti ei ütle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tähelepanuväärne poliitiline osavus tõid talle võidu.

Teisel maapäeval [[1550]] kutsus ta kokku teise maapäeva, mille marssal Kmita noomis maapäeva liikmeid, süüdistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. [[7. detsember|7. detsembril]] [[1550]] krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis päeva hiljem ta suri, [[süüfilis]]esse, ta maeti Vilniusse. Tekkis tõendamata kahtlus, et ta mürgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmunt II Augustit sõlmima [[1553]]. aastal kolmanda, puhtpoliitilise abielu [[Austria ertshertsog]]itar Katharinaga, Zygmunt II Augusti esimese abikaasa Elisabethi noorema tütrega. Bona aga, kes oli pojaga ja õukonnaga tülli läinud, asus elama [[Itaalia]] linna [[Bari]]sse, kust ta pärit oli, ning suri seal [[1557]]. aastal.

Zygmunt II Augusti kolmas abikaasa, [[Habsburgid]]e soost [[Austria ertshertsog]]itar Katharina oli haiglane ([[epilepsia]]haige) ja ebasümpaatne, ja varsti kaotas Zygmunt lootuse temalt järglasi saada, nii et ta oli [[Jagelloonid]]e dünastia pealiinis viimane meessoost liige ja [[Jagelloonid]]e dünastia ähvardas välja surra.

Zygmunt II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, [[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide ([[katoliiklased]], [[luterlased]] ja [[kalvinistid]]) vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, [[jesuiitide ordu]]. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Rooma-Katoliku Kirik|rooma-katoliku kirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel.

Zygmunt II August püüdis troonipärija puudimisepuudumise parandamiseks saada abieluväliseid järglasi kaunitaride [[Barbara Gizanka]] ja [[Anna Zajanczkowskaga]] ning maapäev oli koguni valmis tunnistama tema võimalikkuvõimaliku poegapoja ühega neist seaduslikuks järglaseks, kuid ometi ta suri lastetuna ning. Rzeczpospolitas kujunes välja [[interregnum]], kuna Zygmunt II August oli ainus meessoost järglane ning [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]]l oli peale tema 4neli tütart, keskellest kolm olid abiellunud: Ungari kuninga, Preisi hertsogi, ja [[Soome hertsog]]i [[Johan III]]ga. Viimase vallalise printsessina oli Poola kuningakotta jäänud vallaline [[Anna Jagiellonka]], kes kuulutati pärast Zygmunt II Augusti surma Poola [[infanta]]ks.

Pärast Zygmunt II surma valiti Poola kuningaks Zygmunt I kolmas õde [[Anna Jagiellonca]] (1523–1596), kes abiellus [[Stefan Batory]]ga, aga temagi ei saanud lapsi.