Antenn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Sinihammas > Bluetooth
1. rida:
[[Pilt:Antennes_radiodiffusion.jpg|antenne_frontalière2|thumb|[[TV ]] vastuvõtuantennid]]
[[Pilt:Felder um Dipol.jpg|pisi|150px|Dipoolantenni ''(must pulk)'' [[elektriväli]] ''<span style="color:blue;">(sinine)</span>'' ja [[magnetväli]] ''<span style="color:red;">(punane)</span>'']]
[[Pilt:Car radio antenna extended portrait.jpeg|pisi|150px|Autoraadio piitsantenn]]
7. rida:
Raadiosignaali edastamiseks suunab raadiosaatja [[raadiosagedus]]likult [[Võnkumine|võnkuva]] [[elektrivool]]u antenni klemmidele, antenn kiirgab saadud [[elektrienergia]] [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise kiirgusena]] ([[Raadiolained|raadiolainetena]]) välja. Vastuvõtul peab antenn kinni osa [[elektromagnetlaine]] [[võimsus]]est, tekitades klemmidele väikese [[Pinge (elekter)|pinge]], mis suunatakse vastuvõtjas [[Elektrooniline võimendi|võimendisse]].<ref>{{netiviide | URL = http://wiki.wifi.ee/index.php/Antenn| Pealkiri = Antenn - Traadita Wiki| Kasutatud = 2013-03-22}}</ref>
 
Antenne kasutatakse [[ringhääling]]us, [[televisioon]]is, [[telekommunikatsioon]]is, [[radar]]is, [[mobiiltelefon]]ides, [[satelliitside]]s ja ka teistesmuudes seadmetes ningja süsteemides, nagu [[juhtmevaba mikrofon]], [[sinihammasBluetooth|Bluetoothi]]t kasutavad seadmed, [[WiFi|WiFi-i]]ga seadmed ning [[RFID]]-märgised kaupadel.
 
Tavaliselt koosneb antenn [[metall]]ist [[elektrijuht]]idest, mis on ühendatud läbi toiteliini saatja või vastuvõtjaga. Saatja kõrgsageduslik vahelduvvool tekitab antenni ümber võnkuva [[elektriväli|elektrivälja]], millega kaasneb ristuvasristuval tasandistasandil võnkuv [[magnetväli]]. Need ajas muutuvad väljad kiirgavad elektromagnetlainena antennist [[ruum]]i. Vastuvõtt toimub teisipidi. Saabuvad võnkuvad elektri- ja magnetväljad tekitavad antenni elementides võnkuva voolu.
 
Antennide koosseisu võib kuuluda ka peegeldavaid ja suunavaid osi, mis pole saatja või vastuvõtjaga vahetus ühenduses. Sellised osad võivad olla parasiitelemendid, [[paraboolantenn|paraboolpeegeldi]], [[ruuporantenn|ruuporid]]. Nende eesmärk on suunata raadiolaineid kitsa vihuna teatud kindlas suunas. Antennid saadavad ja võtavad vastu raadiolaineid kõigist suundadest võrdselt või siis saadavad ühte kindlasse suunda ning võtavad vastu ainult kindlast suunast.
 
Aastal [[1888]] ehitas saksa füüsik [[Heinrich Hertz]] esimesed antennid, et tõestada [[James Clerk Maxwell]]i ennustatud elektromagnetlainete olemasolu. Hertz paigutas nii saatjal kui vastuvõtjal [[parabool]]peegeldi [[fookus]]esse [[poollainedipool|dipoolantenn]]i. Ta avaldas oma tööd ajakirjas ''Annalen der Physik und Chemie'' (vol. 36, 1889).
29. rida:
|Kasutegur || Näitab, milline osa antenni juhitavast võimsusest kiirgub raadiolainetena ruumi|| Näitab, milline osa antenniga vastuvõetud võimsusest siseneb vastuvõtjaga ühendatud toitekaablisse
|-
|Sisendtakistus || colspan="2" |Antenni sisendklemmidevaheline [[impedants]] (näivtakistus). Kui antenn on toiteliiniga sobitatud, s.t kui antenni takistus võrdub antenni toiteahela takistusega, siis on sisendtakistuseks puht-aktiivtakistus, nt poolainedipooli korral 73,2 Ω
|-
|Kiirgustakistus ||colspan=2| Antenni sisendtakistusest kaotakistuse võrra väiksem takistus. Kaotakistuse peamine põhjustaja on [[skinnefekt]] antennielementides; kaotakistuse mõju avaldub soojuskaona
41. rida:
* [http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid Antennid]
* [http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid/2_Antennide_parameetrid.pdf Antennide parameetrid]
* [http://wiki.wifi.ee/index.php/Antenn Antenn - Traaditatraadita side Wiki]
* [http://www.ambur.ee/antenn.html Eesti Raadioamatööride Ühing - Antennidest]
* [http://www.antenna-theory.com/ Antenna Theory]