Antenn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Sinihammas > Bluetooth |
||
1. rida:
[[Pilt:Antennes_radiodiffusion.jpg
[[Pilt:Felder um Dipol.jpg|pisi|150px|Dipoolantenni ''(must pulk)'' [[elektriväli]] ''<span style="color:blue;">(sinine)</span>'' ja [[magnetväli]] ''<span style="color:red;">(punane)</span>'']]
[[Pilt:Car radio antenna extended portrait.jpeg|pisi|150px|Autoraadio piitsantenn]]
7. rida:
Raadiosignaali edastamiseks suunab raadiosaatja [[raadiosagedus]]likult [[Võnkumine|võnkuva]] [[elektrivool]]u antenni klemmidele, antenn kiirgab saadud [[elektrienergia]] [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise kiirgusena]] ([[Raadiolained|raadiolainetena]]) välja. Vastuvõtul peab antenn kinni osa [[elektromagnetlaine]] [[võimsus]]est, tekitades klemmidele väikese [[Pinge (elekter)|pinge]], mis suunatakse vastuvõtjas [[Elektrooniline võimendi|võimendisse]].<ref>{{netiviide | URL = http://wiki.wifi.ee/index.php/Antenn| Pealkiri = Antenn - Traadita Wiki| Kasutatud = 2013-03-22}}</ref>
Antenne kasutatakse [[ringhääling]]us, [[televisioon]]is, [[telekommunikatsioon]]is, [[radar]]is, [[mobiiltelefon]]ides, [[satelliitside]]s ja ka
Tavaliselt koosneb antenn [[metall]]ist [[elektrijuht]]idest, mis on ühendatud läbi toiteliini saatja või vastuvõtjaga. Saatja kõrgsageduslik vahelduvvool tekitab antenni ümber võnkuva [[elektriväli|elektrivälja]], millega kaasneb
Antennide koosseisu võib kuuluda ka peegeldavaid ja suunavaid osi, mis pole saatja või vastuvõtjaga vahetus ühenduses. Sellised osad võivad olla parasiitelemendid, [[paraboolantenn|paraboolpeegeldi]], [[ruuporantenn|ruuporid]]. Nende eesmärk on suunata raadiolaineid kitsa vihuna teatud kindlas suunas. Antennid saadavad ja võtavad vastu raadiolaineid
Aastal [[1888]] ehitas saksa füüsik [[Heinrich Hertz]] esimesed antennid, et tõestada [[James Clerk Maxwell]]i ennustatud elektromagnetlainete olemasolu. Hertz paigutas nii saatjal kui vastuvõtjal [[parabool]]peegeldi [[fookus]]esse [[poollainedipool|dipoolantenn]]i. Ta avaldas oma tööd ajakirjas ''Annalen der Physik und Chemie'' (vol. 36, 1889).
29. rida:
|Kasutegur || Näitab, milline osa antenni juhitavast võimsusest kiirgub raadiolainetena ruumi|| Näitab, milline osa antenniga vastuvõetud võimsusest siseneb vastuvõtjaga ühendatud toitekaablisse
|-
|Sisendtakistus || colspan="2" |Antenni sisendklemmidevaheline [[impedants]] (näivtakistus). Kui antenn on toiteliiniga sobitatud, s.t kui antenni takistus võrdub antenni toiteahela takistusega, siis on sisendtakistuseks puht-aktiivtakistus, nt poolainedipooli korral 73,2
|-
|Kiirgustakistus ||colspan=2| Antenni sisendtakistusest kaotakistuse võrra väiksem takistus. Kaotakistuse peamine põhjustaja on [[skinnefekt]] antennielementides; kaotakistuse mõju avaldub soojuskaona
41. rida:
* [http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid Antennid]
* [http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid/2_Antennide_parameetrid.pdf Antennide parameetrid]
* [http://wiki.wifi.ee/index.php/Antenn Antenn
* [http://www.ambur.ee/antenn.html Eesti Raadioamatööride Ühing - Antennidest]
* [http://www.antenna-theory.com/ Antenna Theory]
|