Kolmas Poola jagamine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kolmas Poola jagamine''' oli [[Rzeczpospolita]] territooriumi lõplik [[Poola jagamised|jagamine]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]], [[PreisimaaPreisi kuningriik|PreisimaaPreisi kuningriigi]] ja [[AustriaSaksa-Rooma riik‎|Saksa-Rooma riigi]] vahel [[1795]]. aastal.

Kolmanda Poola jagamise ettekäändeks oli [[Kościuszko ülestõus]] ([[1794]]). Venemaa, Preisimaa ja AustriaSaksa-Rooma riigi [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] [[monarh]] otsustasid oktoobris [[1795]] Rzeczpospolitast pärast [[Esimene Poola jagamine|esimest]] ja [[Teine Poola jagamine|teist Poola jagamist]] järele jäänud osa omavahel täielikult ära jagada.

Venemaa Keisririik sai kõik maad [[Nemunas]]e ja [[Bug]]i jõest (langeb üldjoontes kokku hilisema [[Curzoni liin]]iga) ida pool (120 000 km²), Preisi sai [[Varssavi]] linna, Nemunasest lääne ja [[Pilica]]st põhja poole jäävad maad ([[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] põhjaosa koos [[Varssavi]] linnaga ja [[Białystoki vojevoodkond|Białystoki vojevoodkonna]]; kokku eri andmetel 55 000 km² või 48 000 km²) ning Austria sai Põhja-[[Galiitsia]] ([[Kraków]]i ja [[Sandomierz]]i linna ning [[Lublini vojevoodkond|Lublini]] ja [[Radomi vojevoodkond|Radomi vojevoodkonna]]; kokku 47 000 km²).

Kuningas[[Poola kuningas]] [[Stanisław August Poniatowski]] lahkus siis Varssavist ning siirdus Vene [[tragun]]ite saatel [[Hrodna]]sse Vene asevalitseja hoolduse ja järelevalve alla. Pärast seda ta loobus [[25. november|25. novembril]] troonist. Kuningas suri [[12. veebruar]]il [[1798]] [[Peterburi]]s.

PoolaRzeczpospolita riiklik iseseisvus kaotati juriidiliselt [[1797]]. aasta [[Peterburi konventsioon]]iga (tegelikult [[1795]]), millega kaotati muuhulgas nimetus "Poola Kuningriik" ja PoolaRzeczpospolita kodakondsus. PoolaRzeczpospolita kaotas iseseisvuse rohkem kui sajaks aastaks (kui mitte arvestada lühikest aega eksisteerinud [[Varssavi Hertsogiriik]]i ja [[Krakówi Vabariik]]i).

Pärast Poola iseseisvuse kaotamist emigreerus palju [[poolakad|poolakaid]], eriti sõjaväelasi, [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]]le, [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] valduses olevasse [[Itaalia]]sse ja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa]]le. Paljud neist sidusid oma saatuse lootuses Poola riigi taastamisele kindral [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]]'iga. Tema loal loodi [[Prantsuse revolutsioonisõjad#1796|Revolutsioonisõjad]] [[Lombardia]]s jaanuarjaanuaris [[1797]] kaks [[Poola leegionid|Poola leegionit]] kindralite [[Henryk Dąbrowski]] ja [[Karol Kniaziewicz]]i juhtimisel, kusjuures nende koosseisu läksid Poola sõjavangid Austria armeest. Juba mais 1797 võtsid Poola leegionid osa lahingutest Austria vägedega [[Rooma]] pärast. Juulis komponeeris [[Józef Wybicki]] laulu "[[Mazurek Dąbrowskiego]]", millest hiljem sai Poola [[riigihümn]].

Preisi kuningriik kaotas [[1807]] ja Austria [[1809]] Teise ja Kolmanda Poola jagamisega annekteeritud maad Napoleoni moodustatud [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi Hertsogiriigile]], mis [[1815]] läks [[Viini kongress]]i otsusega [[Kongressi-Poola]]na Venemaale ([[neljas Poola jagamine]]).

[[Kategooria:PreisimaaPreisi kuningriik]]

[[Kategooria:AustriaSaksa-Rooma ajaluguriik‎]]