Liivimaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
16. rida:
 
==Territoorium==
Liivimaa kuningriik koosnes [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[hertsog Magnus|Magnus]]e valdustest [[Põltsamaa]] ja [[Karksi]] ümbruses. Ambitsioonikas Magnus lootis, et kui Põhja-Eesti vallutatakse, liidetakse ka need alad tema võimu alla, kuid Põhja-Eesti vallutamine ebaõnnestus, sest Magnuse formaalsel juhtimisel toimunud ligi pool aastat kestnud Tallinna piiramine (1570-15711570–1571) lõppes edutult.
[[File:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]
Tema valdused [[Saaremaa]]l ja [[Kuramaa]]l (endine [[Kuramaa piiskopkond]]) kuningriigi valduste hulka ei loetud. Kuningriigi keskuseks oli Põltsamaa.
27. rida:
Enne kokkulepet Magnusega proovis [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] tsaar moodustada Liivimaal vasallriiki pakkudes selle juhi kohta 1560. aastast vangistuses viibivale eelviimasele [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu meister|maameistrile]] [[Wilhelm Fürstenberg]]ile, kes aga viidates tema poolt [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]] antud vandele, keeldus [[Moskva tsaar]]i Ivan IV Julma ettepanekust<ref>Andres Adamson, [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-31-61.pdf PRELUDE TO THE BIRTH OF THE "KINGDOM OF LIVONIA"], Acta Historica Tallinnensia, 2009 Vol. 14/1, lk 37</ref>. W. Fürstenberg surigi vangistuses 1568. aastal.
 
Magnuse õuemarssaliks ja nõunikuks [[1560]] kuni [[1571]] oli [[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]] (surnud 1583) [[Mõniste mõis]]ast.<ref name="Uexküll">[[Uexküll]] / ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 '', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=500 lk. 483]</ref> <ref>Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Teil 1, Der ehstnische District., Dorpat: C. Mattiesen, 1877, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=249 lk. 233]</ref>
 
==Osalus Liivi sõjas==
{{Vaata|Liivi sõda}}
Liivimaa kuningas Magnus osales vasallina Moskva tsaari ebaõnnestunud katses vallutada aastatel 1570–1571 toimunud, juba [[1561]]. aastast [[Kroon (institutsioon)|Rootsi kroon]]i võimu alla läinud [[Tallinna piiramine (1570–1571)|piiramisega]] [[Tallinn|Tallinna]]at.
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|Vana-Liivimaa kaart aastatel 1573-15781573–1578]]
==Kuningriiki likvideerumine==
Liivimaa kuningriik likvideeriti pärast seda, kui Magnus oli tsaariga tülli läinud ja viimase Kuramaa piiskopina oma [[Kuramaa]] [[Kuramaa piiskopkond|piiskopkonna]] valdustesse põgenenud, hakates koos [[Kuramaa hertsogkond|Kuramaa hertsogkonna]] [[Kuramaa hertsog|hertsogiga]] [[Rzeczpospolita]] [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[vasall]]iks.
40. rida:
==Välislingid==
* [[Hans Kõrge]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=728 Taani-Vene vahekord Eesti suhtes a. 1575—1576.], [[Ajalooline Ajakiri]] [[1937]], nr. 2
*[[Andres Adamson]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2011/issue_1/acta-2011-16-67-85.pdf MAGNUS IN MOSCOW], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2011 Vol. 16/1
*Andres Adamson, [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-31-61.pdf PRELUDE TO THE BIRTH OF THE "KINGDOM OF LIVONIA"], Acta Historica Tallinnensia, 2009 Vol. 14/1
*Andres Adamson, [http://e-ait.tlulib.ee/70/1/adamson_andres1.pdf Hertsog Magnus ja tema "Liivimaa kuningriik"], [[Tallinna Ülikool]], Tallinn 2009