Filipiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
36. rida:
==Asend==
 
Filipiinide [[geograafilised koordinaadid]] on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb [[Filipiini meri]], läände [[Lõuna-Hiina meri]] ning lõunasse [[Sulawesi meri]]. Filipiinidest lõunas on [[Indoneesia]] koosseisu kuuluvad [[Maluku saared]] ja [[Sulawesi]], edelas on [[Kalimantan]]i [[Malaisia]]le kuuluv osa. idasIdas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on [[Belau]] ningja otse põhjas on [[Taiwan]].
 
==Majandus==
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuidmis onaga nüüdnüüdseks on aeglase [[majanduskasv]]u ja suure [[korruptsioon]]i tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad [[rahaülekanne|rahaülekanded]] välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud [[investeering]]ud kiirelt arenevasse [[infotehnoloogia]]tööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on [[islam]]i [[separatism|separatistlik]] liikumine [[Mindanao]] saarel ja korruptsioon riigiametnike seas.
 
[[Pilt:Filipiinid.gif|thumb|left|Filipiinide saared ja mered]]
55. rida:
== Ajalugu ==
 
Väljakaevamised [[Palawan]]i saarel [[Tambon]]i koobastes on näidanud, et Filipiinid olid asustatud juba 40 tuhat000 aastat tagasi. Missugusesse rassi nad kuulusid, on teadmata. Ühe teooria järgi jõudsid [[negriitod]], eelmongoloidne rass, Filipiinidele 30 tuhat000 aastat tagasi mandriMandri-Aasiast. Teise teooria järgi jõudsid Filipiinidele 6000 aastat tagasi [[Hiina]]st pärit [[austroneeslased]] Taivani kaudu üle Bashi väina põhja poolt. Selle teooria järgi hõivasid need hõimud kogu Filipiinid ning muutusid [[Polüneesia]] meresõitjateks, kes edaspidi sõitsid niihästi lõunasse, jõudes tänapäeva Malaisiasse ja Indoneesiasse, kui ka itta, hõivates pikapeale enam-vähem kogu Vaikse ookeani saared.
 
Enne eurooplaste saabumist puudus ühtne riik, mis oleks ühendanud kogu Filipiini saarestiku. Hulka riigikesi valitsesid [[datu]]d, [[radža]]d ja [[sultan]]id. Nad polnud ka usuliselt ühtsed: saartel leidus nii animiste, budiste, hinduiste kui moslemeid.
63. rida:
Hispaania võim ei olnud kunagi väga kindel. Koloniaalvõimud pidid sõdima niihästi hollandlaste, portugallaste, inglaste kui Hiina piraatidega. [[1762]]–[[1764]] olid Filipiinid [[Suurbritannia]] poolt okupeeritud. Inglased lahkusid, kuid Hispaania pidi avama Filipiinide sadamad välisriikide laevadele. See ergutas tugevalt [[kaubandus]]t.
 
Hispaania tõi Filipiinidele lääne kultuuri: [[seadus]]ed, [[trükikunst]]i, [[gregooriuseGregoriuse kalender|gregooriuseGregoriuse kalendri]], [[kool]]id, [[ülikool]]id ja [[haigla]]d. Koolides anti haridust üksnes [[hispaania keel]]es.
 
Filipiinlaste rahvuslik ärkamine toimus [[1870. aastad|1870. aastatel]]. [[1872]] toimus [[Filipiinide revolutsioon]], esimene suur kolonialismivastane ülestõus Filipiinidel.
 
Hispaania püüdis kohalikke riigikesi poliitiliselt ühendada, kuid sisuliselt ta seda ei suutnudkisuutnud: see sündis alles [[20. sajand]]il [[USA]] võimu all.
 
==Vaata ka==