Sergei Gorodetski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 11 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
12. rida:
1910. aastate algul läks Gorodetski sümbolistidega tülli ja asutas [[1911]] [[Poeetide Tsehh]]i. See eksisteeris kuni [[1914]], aga oli üsna mõjukas, sest selle mõjul asutati teisigi poeetide tsehhe nii Peterburis, teistes Venemaa linnades kui emigrantide ringkondades [[Berliin]]is ja [[Pariis]]is. Need ei viljelenud küll ühesuguse stiiliga luulet. Gorodetski asutatud tsehhi seostatakse [[akmeism]]iga. Sinna kuulusid teiste hulgas [[Anna Ahmatova]], [[Ossip Mandelštam]] ja [[Aleksei Tolstoi]].
 
Gorodetski toetas algusest peale [[Oktoobrirevolutsioon]]i. Pärast revolutsiooni juhatas ta [[Bakuu]]s [[ROSTA]] (Venemaa Telegraafiagentuuri) kunstiosakonda ja töötas seejärel [[Kaspia mere laevastik]]u poliitvalitsuses. Alates [[1921]] elas ta [[Moskva]]s, avaldas palju teoseid ja tõlkis NSV Liidu rahvaste luulet. Kuni [[1924]] töötas ta Moskva Revolutsiooni Teatri kirjandusosakonna juhatajana, seejärel kuni [[1932]] "ajalehe [[Izvestija]]" kirjandusosakonnas. Pärast seda töötas ta [[ooper]]ite [[libreto]]de kallal. Muu hulgas kirjutas ta uued sõnad [[Mihhail Glinka]] ooperile "[[Elu tsaari eest]]", jättes muusika samaks, kuid kirjutas ümber laulutekstid, jättes sellest välja kõik tsaari kiitvad kohad. Ooper sai ka uue nime "Ivan Sussanin". [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal oli ta [[Usbekistan]]is ja [[Tadžikistan]]is ning tõlkis kohalike luuletajate loomingut.
 
{{JÄRJESTA:Gorodetski, Sergei}}