Vetikad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P sarnane millele > millega |
||
1. rida:
{{toimeta}}
[[File:NSW seabed 1.JPG|thumb]]
'''Vetikad''' on suur ja heterogeenne [[fotosüntees]]ivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t
Vetikaid uuriv teadusharu on '''[[algoloogia]]''', vastavat eriteadlast nimetatakse aga '''algoloogiks'''.
18. rida:
Vetikad hangivad [[vesi|vett]] ja [[toitaine]]id kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad [[klorofüll]]i, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest [[pigment (bioloogia)|pigmentidest]], mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse [[kromatofoor]]ideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates [[fotosüntees]]. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed).
Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel: [[rohevetikad]], [[punavetikad]] ja [[pruunvetikad]], aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk [[tsüanobakterid]]).
34. rida:
Paljud üherakulised vetikad elavad [[sümbioos]]is teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest.
[[Samblik]]e ebatavaline vastupidavus on tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist
Samblikud paljunevad rakisetukikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil.
60. rida:
Vetikate [[emassuguorganid|emas]]- ja [[isassuguorganid]] arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad [[gametofüüd]]i keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse [[oogoon]]ideks. Viburitega isassugurakud – [[spermatosoid]]id – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse [[anteriid]]ideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub [[sügoot]].
Suguline paljunemine võib toimuda ka [[konjugatsioon]]il. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel.
Mõnel vetikate rühmal puuduvad sugulise paljunemise elundid, ehkki neil esineb regulaarne suguline paljunemine. Sügoot tekib neil spetsialiseerumata rakkude või lülide liitumise tulemusena. Sellist sugulise paljunemise viisi nimetatakse [[sügogaamia]]ks. Kui kaks üherakulist isendit liituvad ilma gameete moodustamata, siis nimetatakse seda [[hologaamia]]ks.
Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood (näiteks talvel). Selle lõppedes jaguneb sügoot [[meioos]]i teel neljaks uueks vetikataimeks – [[gametofüüd]]iks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks [[sporofüüd]]iks. Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad [[sporangium]]id, milles tekivad viburitega [[zoospoor]]id
== Eestis elavad vetikad ==
115. rida:
'''''Hk. Chlorarachnida'''''
Kuulusid varem koldvetikate hulka. Pigmentidelt sarnanevad
==== Ülemhõimkond alveolata ====
129. rida:
Jahedamates ja vähetoitelisemates vetes. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine jm. Sugulist paljunemist ei teata.
'''''Hk. Discimitochondria''''' – [[Silmviburvetikad]] jt
On 1000 liiki. Ilmselt kunstlik rühm.
141. rida:
'''''Hk. Xantophyta''''' – [[Eriviburvetikad]]
On teada vaid mõnisada liiki. On teada ka liike, mis elavad maismaal.
'''''Hk. Eustigmatophyta'''''
Erinevalt eriviburvetikatest raku ehitus erinev, nt
'''''Hk. Bacillariophyta''''' – [[Ränivetikad]]
159. rida:
'''''Hk. Rhodophyta''''' – [[Punavetikad]]
Teada on umbes 4000 liiki. Elavad meres, teinekord harva ka magevees võimaismaal.
=== Liitvetikad ===
171. rida:
'''''Hk. Gamophyta''''' – [[Ikkesvetikad]]
On umbes 10
'''''Hk. Chlorophyta''''' – [[Rohevetikad]] (sh. Mändvetikad)
| |||