Umbkaudu 9000 eKr (vahemikus 11 000-7000000–7000 eKr) tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju ja kodustati esimesed loomad. Umbkaudu 7000 eKr on leiutatud ka põletatud [[keraamika]]. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu kutsutakse seda piirkonda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks. [[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300-32003300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja asulaid saab analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalike ajalooallikate eelset aega nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi etapid on saanud nime muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] ([[türgi keele]]s "kahvlimägi") on maailma tuntumaid [[kiviaeg|kiviaegseid]] linnalisi asulakohti [[Anatoolia|Anatoolias]] tänapäevase [[Türgi]] aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog [[James Mellaart|James Mellaart]], alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ''ca'' 7500 eKr [[neoliitikum]]is asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 [[hektar]]i ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. [[Linn]] oli ehitatud põletamata [[tellis|tellistest]], majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute [[deformatsioon|deformeerudes]] ehitati nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipealetihti kaunistatud kõikvõimalike [[reljeef|reljeefide]] ja maalingutega. Asulakohast on muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka [[naine|naise]] kehavorme kujutavaid kujukesi, mille tõttu on tihtipealetihti oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religiooni keskmes võis olla viljakust sümboliseeriv emajumalus. Peamiseks tegevuseks oli [[põllumajandus]], karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati 6. aastatuhande keskel eKr.
===Jeeriko===
14. rida:
===Hassuna===
[[Hassuna kultuur]] õitses Lähis-Idas vahemikus u 6000–5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub [[Iraak|Iraagis]] [[Tigris]]e jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsest [[Assüüria]] [[Nineve|Nineve]] linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega Hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvadkus majad olid ehitatud ümber keskse väljaku.
===Samarra===
[[Sāmarrā' kultuur|Samarra kultuur]] levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125 km [[Bagdad]]ist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne [[hierarhia]]. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntum mälestis on [[Samarra keraamika]], mida iseloomustavad geomeetrilised kujundid (sh [[svastika]]) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli laialt levinud kõikjal Lähis-Idas, seega oli see kultuur varasematega võrreldes suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele. [[Pilt:Children in Samarra.jpg|upright=1.7|pisi|Lapsed Samarras]]
