Reaganoomika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 20 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P konseptsioon > kontseptsioon
4. rida:
==Reiganoomika==
[[Pilt:Ronald Reagan candid black and white.gif|pisi|right|Ronald Reagan]]
'''Reiganoomika''' (inglise keeles ''Reaganomics'') – Ameerika Ühendriikide majandus poliitikamajanduspoliitika 1981–1989 aastadelaastatel president [[Ronald Reagan]]i ajal. On seotud võimule tulnud respublikaanserespublikaanide parteiga, neokonservatiivse laine tõusuga paljudes arenenud lõuna riikides. Reiganoomika aluseks oli majanduse pakkumise teooria. TuliReguleerida mitteei reguleeridatulnud mitte toote nõudmist, vaid produkti tootmise stimuleerimist. <ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
 
Reiganoomika põhipunktitid on:
# Valitsuse kulude vähendamine
# Maksude vähendamine
# VähendamineRiigi riigimajandusse sekkumise majandusevähendamine
# Inflatsiooni vähendmine raha massi vähendamise kaudu.<ref>http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D0%B9%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0</ref>
==Põhimõte==
Neokonservatiivse teooria põhjal on toimud [[konservatiivne]] pööre majanduses 1970–19801970.–1980. aastate piiril.
Neokonservatoriite kredokreedo ja poliitika erines nendestnende omast, kes määrasitmäärasid terve sõjajärgse ühiskonna arenemise põhiparameetreid. Suuna aluseks oli pakkumise konseptsioonkontseptsioon. ElistamaEelistama hakkatihakati kokkuhoideidkokkuhoidu, mitte kullusidkulusid.
Pakkumise konseptsioonkontseptsioon seetõttu deklaarerib kokkohoidudekokkuhoiu suurendamise vajadust ja suhtelist tarbija nõudmiste vähendamist.
Olulisemaks pakkumise teoria jooneks oli maksude esiletõstmine .
Mitteinflatsioonilise kasvu saavutamiseks on vaja mõjutada tootmist, maksude vähendamise kaudu, ülem maksumäärade vähendamine korporatsioonide tulude peale ja isiklike tulude peale. Oluliseks komponendiks on riigi kulude vähendamine koos maksumäärade vähendamisega. Samal ajal [[Ronald Reagan|R. Reagan]] tahtis suurendata kuludkulutusi relvastamise pealerelvastusele.
Reiganoomika põhielemendiks sai 1981. aastal vastu võetud seadus maksumäärade kohta. Ta nägi ette etapilist individualse tulumaksuisikutulumaksu vähendamist 23% peale, 70% kuni 50% maksimalsedmaksimaalsed maksumäärad tuludele kapitalist, amortisatsiooni ärakirju tähtajade vähendamine , investitsiooniliste maksudeinvesteerimismaksude soodustuste suurendamist.
Viie aasta jooksul maksude lühendamine pidi kahandama laekumise föderaalseriigi büdzetieelarvesse peagupeaaegu 750 miljardi dollari peale. Need määrad pidid stimuleerima töökstööd, kokkuhoiulekokkuhoidu, investeerimiseleinvesteerimist. Sellest tuleb tööpuuduse vähendamine, tootmiste suurendamine ja Ameerika toodete konkurentsivõime maailma turgudel. See kõik võimaldab majanduse kasvu.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
28. rida:
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>
==KokkuvõtteKokkuvõte==
[[Neokonservatorite]] ettevõtnud sammud tõid riigi rolli funktsioonide üsna suureks ümberkasvamiseks. Muutus tema roll majanduses, ametiühingud ei mänginud enam olulist rolli. Riigi tegevusesetegevusse tuleb siisesisse turu elementturuelement, Kindelkaob kindel piir riigiliseriikliku ja isikliku vahel uhtub. Vaba kaubandus osutub reiganoomika eksporti vahendiksekspordivahendiks. See suund aitas pääseda ameerikaAmeerika kampaniadelekampaaniatel teiste maade turule, soodustas tehnilist progresiprogressi USA`-s, nende majanduse struktuurilist ümberehitamist ja riidarea prooblemideprobleemide lahendamist,(nt selliseidinflatsiooni) nagu inflatsioonlahendamist.<ref>Маркова А.Н., Кривцова Н.С., Квасов А.С. и др. История мировой экономики. Хозяйственные реформы 1920—1990 гг.: Учебное пособие/ Под ред. проф.
 
А.Н. Марковой. М.: Закон и право, ЮНИТИ, 1995. — 192 с.</ref>