Redaktsioon: 23. veebruar 2015, kell 02:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 731 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. veebruar 2015, kell 11:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 731 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:Plasma-lamp 2.jpg\|pisi\| [[Plasmakera]] on illustratsiooniks mõnedele keerulisematele plasmanähtustele, nagu filamentide teke<!--[[Current filament\|filamentation]]-->. Nähtav [[kiirgus]] on põhjustatud neutraalsete [[aatom]]ite ja [[ioon]]ide põrkumisel [[elektron]]idega tekkinud ergastuste relaksatsioonist. Neis protsessides kiiratava valguse [[spekter]] on igal aatomil ja ioonil spetsiifiline ning selle spektri mõõtmine võimaldab kindlaks määrata, millistest [[Keemiline element\|elementidest]] plasma koosneb.]] [[Füüsika]]s ja [[keemia]]s tähendab '''plasma''' [[agregaatolek]]ut, mis sarnaneb [[gaas\|gaasiga]]~~ile~~, kuid kus teatud hulk osakestest on [[ionisatsioon\|ioniseeritud]]. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda [[energia]]hulk, mis on suurem antud osakese [[ionisatsioonienergia]]st. Ioniseerimata gaasi ja kergelt ioniseeritud gaasi käitumise määravad valdavalt gaasi osakeste binaarsed (kahe osakese vahelised) põrked. Kui gaasi [[ionisatsiooniaste]] on piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama [[elektrodünaamika\|elektrodünaamilised]] ja [[magnethüdrodünaamika\|magnethüdrodünaamilised]] efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks. Plasmal leidub [[tahkis]]te, [[vedelik]]e ja [[gaas]]idega võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi, mistõttu loetakse teda eraldiseisvaks [[agregaatolek]]uks (aine neljandaks olekuks). Erinevalt gaasilisest olekust võib plasma [[magnetväli\|magnetvälja]] olemasolul moodustada struktuure, nagu näiteks filamendid, joad ja [[kaksikkiht\|kaksikkihid]]. Plasma on [[universum]]is [[barüonaine\|tavaaine]] kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda [[galaktikatevaheline keskkond\|galaktikatevahelise plasmana]] <!--(particularly [[intracluster medium]])--> ja tähtedes. 20. rida: ===Plasma füüsikaliste parameetrite ulatus=== Plasma parameetrid võivad omada väärtusi ~~mitmete~~mitmes ~~suurusjärkude ulatuses~~suurusjärgus, kuid vaatamata sellele on suurusjärkudes erinevate parameetritega plasmade käitumine sarnane<!--(see [[plasma scaling]])-->. Järgnev tabel käsitleb klassikalisi atomaarseid plasmasid ning jätab välja eksootilisemad kvantplasmad, nagu [[kvark-gluuon plasma]]d: [[Pilt:Plasma scaling.svg\|pisi\|250px\|'''Plasmade ulatused'''. Elektronide kontsentratsioon kasvab vertikaalsuunas alt üles, temperatuur kasvab horisontaalsuunas vasakult paremale. Vabu elektrone metallis võib lugeda elektronplasmaks.<ref>{{cite journal\|author=Peratt, A. L.\|bibcode=1996Ap&SS.242...93P \|title=Advances in Numerical Modeling of Astrophysical and Space Plasmas\|year=1966\|journal=Astrophysics and Space Science\|volume=242\|issue=1–2\|pages=93–163\|doi=10.1007/BF00645112}}</ref>]]

Plasma: erinevus redaktsioonide vahel