Sisekaitseakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtegi kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja [[Eesti kaitsevägi|kaitseväele]].<ref name="vaadata"> [[Eduard Raska]], [[Ivar Aimre]]. "On aeg tehtule tagasi vaadata ja edaspidiseks sihte seada", Verbis aut Re (1995), nr 17 </ref> [[1991]]. aastal sõnastas toonane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi kantselei nõunik [[Eduard Raska]] Sisekaitseakadeemia loomise kontseptsiooni<ref name="looja"> Rein Vaher. "Akadeemia looja", Verbis aut Re (2005), nr 2, lk 2, 3 </ref>, mille [[1991]]. aastal juulikuus [[Eesti Vabariigi Valitsus]] [[1991]]. aasta juulis põhimõtteliselt heaks kiitis.<ref name="aastat">"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992-2007", Tallinn 2007, lk 13-31.</ref> [[1992]]. aasta jaanuaris alustas [[Siseministeerium]]i juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis [[Eduard Raska]]. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikirja eelnõu koostamine.<ref name="aastat" />

Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi [[15. aprill]]il [[1992]]. aastal [[Eesti Vabariigi valitsus]]e määrusega nr. 117.<ref name="Riigikaitse"> "Eesti Riigikaitse Akadeemia 1992-1998", [[Tallinn]] [[1998]], lk 7-8</ref>. Antud määrusega kinnitati ka kooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke.<ref name="aastat" /> Algselt asus vastloodud Eesti Sisekaitse Akadeemia [[Haridus- ja Teadusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i haldusalas, kuid alates [[1. juuli]]st [[1995]] kuulub kool [[Siseministeerium]]i haldusalasse.<ref name="Riigikaitse" />

Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas [[12. oktoober|12. oktoobr]]il [[1992]], s.o 2,5 kuud pärast Vene armee lahkumist akadeemia territooriumilt.<ref name="vaadata" /> Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitseväekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). [[1993]]. aastal alustas tööd päästekolledž.<ref name="looja" /> Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine [[Haridus- ja Teadusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i ja kooli enda poolt -– algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige [[rakenduskõrgkool]]i. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine.<ref name="aastat" />

Kuna Eesti Sisekaitse Akadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni [[1998]]. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sellele ajaperioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega [[Eesti Kaitsevägi | Eesti kaitseväes]] ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.<ref name="aastat" />

Sisekaitseakadeemias õppis [[2012]]. aasta kevadel ligi poolteist tuhat tudengit ja nüüdseks möödub Sisekaitseakadeemia tudengite õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit tudengite päralt on ühiselamud. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku [[Sisekaitseakadeemia keelekeskus| võõrkeeltele]] ja kasutama innustatakse [[Sisekaitseakadeemia spordikeskus|spordikeskus]]t. Samuti on võimalik külastada[[Sisekaitseakadeemia raamatukogu| akadeemia raamatukogu]], mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab aga aktiivselt [[Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus|üliõpilasesindus]].<ref name="kodulehekülg" />

Juba akadeemia loomisest alates on akadeemial olnud väga palju Eesti siseseid koostööpartnereid: ministeeriumid (näiteks [[Siseministeerium]] ja [[Justiitsministeerium]]), erinevad ametid (näiteks[[Päästeamet]]), maavalitsused, mitmed rakenduskõrgkoolid (näiteks [[Eesti Mereakadeemia]]) ning Eesti Politsei Naisühendus.<ref name="kodulehekülg" /> [[2001]]. aastal avati koostöös [[Tallinna Tehnikaülikool]]iga haldusjuhtimise magistriõpe, mis kestis kuni [[2009]]. aastani.<ref name="aastat" />

Muutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom – kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ja abipakkumisega, siis üha rohkem on väliskoostööpartnereilt tulnud koostöö- ning abisaamissoove.<ref name="aastat" /> Viimastel aastatel on Sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele [[Gruusia]], [[Ukraina]], [[Tadžikistan]]i ja [[Moldova]] spetsialistide täiendkoolitusele. Samuti on koolil [[Ameerika Ühendriigid| Ameerika Ühendriikides]] head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledžiga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega [[Soome]]s, [[Läti]]s jt riikides.<ref name="kodulehekülg" />