7. Eesti Laskurdiviis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P kellede > kelle
24. rida:
25. septembril 1942 moodustati 7. ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]ist [[8. Eesti Laskurkorpus]]. Korpus saadeti laiali [[28. juuni]]l [[1945]]. Aktiivselt tegutses Eesti Laskurkorpus, mille osa oli 7. Eesti Laskurdiviis, 7. novembrist 1942 kuni 9. maini 1945.
 
22. oktoobril 1944 anti diviisile Tallinna nimetusnimi, 16. detsembril 1944 autasustati seda [[Punalipu orden]]iga.
 
28. juunil 1945 nimetati diviis ümber 118. Punalipuliseks Tallinna Kaardiväelaskurdiviisiks (''118-я гвардейская Эстонская стрелковая Таллиннская Краснознаменная дивизия'').
56. rida:
* paar tuhat meest, kes 1942. aastal mobiliseeriti Uuralis tagalasse evakueeritud eestlaste hulgast<ref>[[Leo Õispuu]], [http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_9.pdf Eestlased Vene sõjaväes], [[Memento]] raamat nr. 9, lk 15</ref>.
 
1942. aasta 13. aprilli seisuga olid komisjonid välja selgitanud 29 414 Eesti NSV (tegelikult Eesti Vabariigi) kodanikku, neist valiti formeeritavate väeosade tarbeks välja 25 889 isikut. Diviisidesse ja [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk|1. Eesti Tagavara Laskurpolku]] saadeti 24 989 meest, kelledestkellest 11 022 saabus kohale ja võeti arvele 7. laskurdiviisis, 7615 meest saadeti 249. laskurdiviisi ja 6352 meest 1. Eesti Tagavara Laskurpolku. Valdav enamus nendest meestest saabus väeosadesse [[tööpataljonid]]est (töölaagritest). Näiteks 7. eesti laskurdiviisis 1. aprillil 1942 olnud sõjaväelastest moodustasid tööpataljonidest saabunud ligikaudu 74 protsenti.<ref> "Korpusepoisid" lk 82.</ref>
 
=== Formeerimine ===