Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel

| kaardi_seis = collapsed

}}

 

'''Tallinna–Keila raudtee''' on 26,8 kilomeetri pikkune [[laiarööpmeline raudtee]] [[Tallinn]]a ([[Balti jaam]]a) ja [[Keila raudteejaam]]a vahel. Raudteelõik on 19,5 kilomeetrit kahe- ja 7,3 kilomeetrit üheteeline. Elektrifitseeritud kogu trassi pikkuses. Kuulub [[Eesti Raudtee]]le.<ref>[http://www.evr.ee/failid/ER_2009_2010_vorgustiku_teadaande_LISA_3.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.]</ref>

 

Keilast on võimalik edasi sõita elektrirongidega [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiski]], [[Tallinna–Klooga-Ranna raudteeliin|Klooga-Ranna]] ja [[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Riisipere raudteeliin]]idel.

==Jaamad ja peatuskohad==

Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul kõige tulusamaks veoliigiks pärast avamist reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid [[Keila raudteepeatus|Keila]] ja [[Balti jaam|Tallinn]] (mõlemad avati [[1870]]) vahel rajati [[1872]] aastal [[Saue raudteepeatus|Sauele]] (''Friedrichshof'') ja [[Nõmme raudteepeatus|Nõmmele]]. [[1876]]. aastast saab Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati [[1888]] uus platvorm ja kõrvaltee. <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk 46</ref>

 

 

==Viaduktid, sillad ja ülesõidud==

* [[Rohu viadukt]]. Ületab [[Rohu tänav]]at [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Pelgulinn]]a ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]] asumis

* [[Paldiski viadukt]] Ületab [[Paldiski maantee]]d

* [[Tuula tee]] raudteeülesõit. [[Keila]]

* [[Ülesõidu tänav]]a raudteeülesõit. [[Keila]]

==Ajalugu==

*Raudteelõik rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Balti Raudtee Selts]]i poolt [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) peatee ühe osana. Veidike enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.<ref>Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> [[Balti raudtee]] ehitustööde kordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Tallinna–Keila raudteelõik kuulus I. jaoskonda, mis hõlmas teelõiku [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 versta).<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.<ref>Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> [[Balti raudtee]] ametlik avamine toimus [[24. oktoober]]il ([[5. november]]) [[1870]] [[Narva]]s.<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref>

*Alates [[1. aprill]]ist [[1893]] kuulus [[Balti raudtee]] riigile ja sõltus täielikult riiklikust haldusaparaadist. <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 50</ref>

Pilt:Järve_raudteeülesõit.jpg‎|[[1997]] suletud Järve raudteeülesõit

Pilt:Rahumäe hiidrahn4 2011-05-19.JPG|[[Rahumäe hiidrahn]] [[Järve Keskus]]e ja [[Rahumäe kalmistu]] vahel 19. mail 2011

Pilt:Rahumäe raudteepeatus (tänapäev).jpg|[[Rahumäe raudteepeatus]]

Pilt:Rahumäe_jaama_hoone.jpg‎|[[Rahumäe jaamahoone]]. [[Pärnu maantee]] 288b. Valmis 1930.

Pilt:Nõmme_raudteeülesõit.jpg‎|Nõmme raudteeülesõit [[Pärnu maantee]]l.

Pilt:Nõmme jaamahoone.jpg|[[Nõmme raudteepeatus|Nõmme jaamahoone]]

Pilt:Kivimäe_raudteepeatus_(tänapäev).jpg‎|[[Kivimäe raudteepeatus]] 14. juunil 2009

Pilt:Pääsküla jaama hoone.jpg|Pääsküla jaama hoone [[Pääsküla raudteepeatus]]es