Sagedusdetektor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Sagedusdetektori ülekande tunnusjoon ehk S-kõver.jpg|parem|pisi|Sagedusdetektori ülekande tunnusjoon ehk S-kõver]]
 
'''Sagedusdemodulaator ehk -[[detektor]]''' on lülitus, mis eraldab sagedusmoduleeritud kõrgsagedussignaalist moduleeriva signaali ehk muudab sageduse hetkelised muutused pinge muutuseks. Sagedusdetektorid leiavad kasutust FM-raadiotes ja sateliitsidessatelliitsides.
 
Kõikide sagedusdetektorite ülekandetunnusjoon on S-tähe kujuline, sellest ka nimetus S-kõver. Sagedusdetektori ülekandetunnusjoon näitab kuidas väljundpinge sõltub sagedusest. Moonutusete vaba töö tagab suhteliselt kitsas lineaarne osa kõvera keskosas – <math> \Delta S</math>. Sellest alast väljaspoole kaldumisega kaasnevad suured moonutused demoduleeritud signaali kujus. <ref name="üks">{{netiviide | URL =http://www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/IRO0070%203.labor.pdf | Pealkiri = Sagedusdetektor | Autor = Ivo Müürsepp | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}</ref>
 
 
31. rida:
 
 
<big>'''Sünkroondetektor'''</big>
 
Muundades sagedusmoduleeritud signaali sageduse muutuses peituva informatsiooni faasimuutuseks, saab detekteerimiseks kasutada sünkroondetektori faasitundlikkust. Teisisõnu saab sünkroondetektorit kasutada kaudsel meetodil töötava sagedusdetektorina. Lisaks demoduleerib sünkroondetektor ka kandjata AM ja ühekülgribamoduleeritud signaale ning PM moduleeritud signaale.
 
Seade koosneb korrutist, millel on kaks sisendit ja sellele järgnevast madalpääsfiltrist. Üks neist on mõeldud moduleeritud signaali <math>s_m(t)</math> ja teine tugipinge <math>u_t(t)</math> jaoks. Sünkroondetektori korrektseks tööks on vajalik, et tugipinge <math>u_t(t)</math> sagedus <math>f_c</math> ja faas <math>\phi</math> oleksid täpselt samad kui kandesignaalil.
 
Sünkroondetektori eeliseks on võime demoduleerida erineva modulatsiooniga signaale, parem kvaliteet, väiksemad signaali moonutusedsignaalimoonutused. Ehk siis puudub nähtus, kus suur müra maskeerib täielikult signaali detektoris. <ref name="viiv">{{netiviide | URL =http://www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/IRO0070%201.labor.pdf | Pealkiri = Sünkroondetektor | Autor = Ivo Müürsepp | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}</ref>
 
 
62. rida ⟶ 63. rida:
 
 
<math>\overline{m^2(t)}</math> - moduleeriva signaali võimsus ehk ruutkeskmine väärtus
 
 
69. rida ⟶ 70. rida:
<math>N_i =\eta \cdot B</math>
 
<math>\eta </math> - valge müra võimsuse spektraaltihedus
 
 
80. rida ⟶ 81. rida:
<math>\frac{S_o}{N_o} =\frac{3 A^2}{\eta F_m 2} (\frac{f_\Delta}{F_m }^2) \cdot \overline{m^2(t)}</math>
 
Avaldisest on näha, et signaalsignaali-müra suhet detektori väljundis saab suurendada, ilma et oleks vaja suurendada sisendvõimsust
<math>S_i</math>. Vaja on hoopiski tõsta suhet
 
87. rida ⟶ 88. rida:
mis tähendab omakorda suuremat deviatsiooni ja laiemat sagedusriba. Sagedusriba laiuse <math>B</math> kasvuga suureneb müravõimsus detektori sisendis, kuid mitte väljundis.
 
<math>m_F</math> - [[modulatsiooniindeks]]
 
 
EelnevastEelmisest valemist saame leida ka signaalsignaali-müra suhte muutuse ehk modulatsioonivõimenduse sagedusdetektoris
 
<math>\frac{S_o/N_o}{S_i/N_i}=3(\frac{f_\Delta}{F_m})^2 \frac{B}{F_m} \cdot \overline{m^2(t)}</math>
103. rida ⟶ 104. rida:
Läviefekti vähendamine on võimalik sagedusliku tagasisisdega sagedusdetektoris.
 
[[Ostsillaator]] on asendatud pingega juhitava generaatoriga (VCO), mille tüürpingeks on detektori väljundpinge <math>y(t)</math>. Kui signaal on küllalt suur ja faasiluku võimendus <math>K</math> piisav, jälgib generaator signaali sisendsignaali (kande)sagedust. Seejuures väheneb sagedusdeviatsioon üheminekul vahesagedusele <math>(1+K)</math> korda, mistõttu vahesagedusel on juba tegemist kitsaribalise FM-signaaliga. Koos sellega väheneb ka sagedusdetektorile minev mürapinge ja lävipinge väärtus. See võimaldab sateliitsideseadmeissatelliitsideseadmeis saavutada lävipinge vähenemist 5 – 75–7 dB võrra. <ref name="neli" />
[[Pilt:Tagasisidega sagedusdetektor.jpg|500px|keskel|Tagasisidega sagedusdetektor]]
 
111. rida ⟶ 112. rida:
[[Pilt:Eelmoonutusfiltrite sageduskarakteristikud.jpg|parem|pisi|Eelmoonutusfiltrite sageduskarakteristikud]]
 
Eelmoonutuste kasutamine sagedusmodulatsiooni korral võimaldab vähendada läve väärtust. Müra toimel tekib sagedusdetektori väljundis mürasignaal, mille spektraaltihedus kasvab kõrgematel sagedustel järsult. Signaalis on aga kõrgemate sageduste osakaal tavaliselt väike. Kui tõsta saatja poolel signaali spektri kõrgemate sageduskomponentide taset ja vastuvõtjas pealepäraste detekteerimist neid vastavalt jälle nõrgendada, on sellega võimalik müra mõju vähendada.
 
Selle tulemusena on võimalik vähendada nähtust, kus müra maskeerib signaali ning signaalsignaali-müra suhe detektori väljundis langeb järsult.
 
Eelmoonutuste tekitamiseks ja nende kompenseerimiseks kasutatakse tavaliselt saatjas kõrgpääs- ja vastuvõtjas madalpääsfiltrit.