Viola da gamba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
1. rida:
[[File:Viola da gamba basso 7.jpg|thumb|''Viola da gamba'']]
'''''Viola da gamba''''' ehk '''gamba''' (''gamba'' tähendab [[itaalia keel]]es 'jalg, säär') on [[tšello]] eelkäija ja sarnaneb ka välimuselt tšelloletšelloga. SamutiTšelloga sarnaselt hoitakse tšellole sarnaselt ka gambat mängimise ajal põlvede vahel. Gambadeks nimetatakse kõiki [[poogenkeelpill]]e, mis arenesid välja [[15. sajand]]i teisel poolel ning olid [[barokk|baroki]] ja [[renessanss|renessansi]] ajal ([[16. sajand|16.]]–[[18. sajand]]il) äärmiselt populaarsedülipopulaarsed. ''Viola da gambadegamba''de perekond arenes peamiselt renessanssiaegsestrenessansiaegsest näppepillist, [[kitarr]]i eellasest, [[vihueela]]st. Gambade perekord erineb [[viiuli perekond|viiuli perekonnast]] mitmeti.
 
==Ajalugu==
Vihuelistid hakkasid oma instrumenti [[poogen (muusika)|poognaga]] mängima 15. sajandi teisel poolel. Kahe või kolme dekaadiaastakümne jooksul viisarenes seesellest aga välja täiesti uueuus poognaga keelpilli arengunikeelpill, milles säilisid ka mitmed vihueela omadused: lame tagaosa, tervadteravad sisselõiked külgedel, krihvid, õhukesed [[kõlakast]]i küljed ja identne häälestus, millest tuleneb ka selle originaalnimi, '''vihuela de arco'''; ''arco'' tähendab [[hispaania keel]]es poognat.
 
==Erinevad tüübid==
Gambasid esineb kuues suuruses: ''pardessus de viole'' (on väga haruldane ning mida ei olnud olemas enne 18. sajandit), sopran, alt, tenor, bass ja kontrabass. Sopran on umbes viiuli suuruneviiulisuurune, kuid sügavama kõlakastiga. Tavaline bassgamba on veidi väiksem kui tšello. Inglased tegid aga väiksemaid gambasid, mida nimetatakse ''[[division viol]]''´ideks, ning veel väiksemaid ''[[lyra viol]]''´eid. Saksa bassgambad olid suuremad kui prantsuse omad, mis olid mõeldud [[generaalbass]]i mängimiseks. Sarnased instrumendid on ka ''[[baryton]]'' ja ''[[viola d'amore]]'', kuigi viimast mängitakse lõua all nagu [[vioola]]t.
 
==Häälestus==
Gamba standardhäälestus on [[kvart]]ides, [[suur terts|suure tertsiga]] keskel (nagu ka renessansiaegsetel [[lauto]]del). Bassgambade häälestus alustades madalaimast on D-G-C-E-A-D (seitsmekeelelistel on lisaks veel madal A). Tenorgambade häälestus on G-C-F-A-D-G (kuigi renessansiaegsetel tenorgambadel oli see tavaliselt A-D-G-B-E-A). Soprangamba häälestus on bassgambast [[oktav]] kõrgemal.
 
Muid häälestusi kasutati tihti, iseäranis soolo ''lyra viol''´l,. misSee tegi võimalikuks mitmed tehnikad, sealhulgas akordid ja ''[[pizzicato]]'', mida siiski seltskondlikul musitseerimisel ei kasutatud. ''Thump'' oli ebatavaline ''pizzicato'' stiil. ''Lyra viol''´i muusika oli tavaliselt kirjutatud [[tabulatuur]]i. Sellist muusikat on tohutu hulk teoseid nii tuntud kui ka anonüümsetelt [[helilooja]]telt.
 
Suur osa gambamuusikast on pärit ajast enne [[võrdtempereeritud häälestus]]e kasutuselevõttu.
 
==''Viola da gamba'' tänapäeval==
Tänapäeval on gamba äratanud huvi eriti amatööride seas. Selle põhjuseks võib olla mõistliku hinnaga instrumentide kättesaadavus firmadelt, kes kasutavad automaatseidautomatiseeritud tootmissüsteemetootmisliine, ning samuti kergem ligipääs muusikaväljannetele. Gamba on sobilik instrument ka täiskasvanuna alustanudpillimängu õppijatelealustanutele. [[Percy Scholes]] kirjutas, et gambarepertuaar kuulub ajastusse, mis nõudis enampigem lihtsalt muusikuks olemist kui virtuoossust.
 
OnGambamängust huvitatutele on loodud palju ühinguid gambamängust huvitatutele. Esimene neist oli ''[[The Viola da Gamba Society]]'', mis asutati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[1948]]. aastal ja millel on ülemaailmne liikmeskond. Sellest ajast pealeHiljem on asutatud sarnaseid organisatsioone loodud ka muudes riikides.
 
Ajalooliste muusikainstrumentide elav muuseum loodi [[Viini ülikool]]is kui instrumendivanaaegsete pillide taassünni keskuses loodi ajalooliste muusikainstrumentide elav muuseum. Rohkem kui 100 instrumentivanaaegsest pillist, sealmille hulgas ka umbesligikaudu 50 ajaloolist mängitavat ''viola da gambat''´, olidkoosneva alusekskoguga uuepandi muueseumi,alus ''theuuele muuseumile – The Orpheon Foundation Museum of Historical Instruments'', loomisele. Kõiki selle muuseumi instrumente mägibmängib [[''Orpheon''´i (barokkorkester)|barokkorkester Orpheon]] või muusikud, kes saavad sealt instrumendi endale alalisealaliselt rendigaüürida. NeidMuuseumi instrumentekogusse onkuuluvaid võmalikmuusikariistu nähademonstreeritakse ka ajutistel näitustel. Neid õpitakse mängima ja neidneist kopeervadteevad koopiaid viiulimeistrid, toetades inimestetäiendades teamisteinimkonna kasvuteadmisi selle pilli, tema kujude ja erinevate valmistamistehnikate kohta.
 
== Tuntud ''viola da gamba'' mängijaid ==
 
*[[Karl Friedrich Abel]]