Mõisad Tartu linnas: erinevus redaktsioonide vahel

Tartu linn on laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele ning mitmed linnaosad on saanud oma nime just nende mõisate järgi. Kui [[Keskaeg|keskajal]] oli linna müüriga piiratud ala suurus ligikaudu 27 [[hektar]]it, siis [[2011]]. aasta seisuga oli linna pindala juba 3880 hektarit. Lisandunud territooriumist moodustab enamuse varasemaltvarem endistele linnalähedastele mõisatele kuulunud maa, mis muutus linna osaks peamiselt 1920. ja 1930. aastatel.<ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6 Tartu - heade mõtete linn]. Vaadatud 06.10.2014.</ref><ref name="gen" />

[[Raadi mõis]] oli Tartu linnaga seotud juba vähemalt [[16. sajand]]ist alates – mõis kuulus aastani [[1584]] [[Tartu raad|Tartu raele]], mille järgi see ka oma nime sai. Hiljem oli mõis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] majandusmõis, seejärel kuni võõrandamiseni 1919. aastal mitmete teiste omanike valduses. Viimaste omanike von Liphartide suguvõsa peamõisana oli tegemist ühe uhkeima mõisaga [[Lõuna-Eesti]]s. Pikk osaliselt ühe- ja osaliselt kahekordne mõisahoone (nn Raadi loss) põles [[1944]]. aasta augustis. Peale sõda rajati lähedusse sõjaväe lennuväli, mille kasutusse võeti ka mõisasüda; mõisa peahoone varemed lõhuti ühetasaseks ja muudeti laohooneks. Peale seda kui varasem omanik [[Eesti Rahva Muuseum]] [[Raadi-Kruusamäe]] linnaosas asuvad hooned 1980. aastate lõpus tagasi sai, on mitmed sealsed hooned taastatud ja hoidlatena kasutuses.<ref name="gen" /><ref>[http://www.mois.ee/tartu/raadi.shtml Raadi mõis]. Vaadatud 07.10.2014.</ref>