Kriitilise lugemise oskus: erinevus redaktsioonide vahel

'''KriitilineKriitilise lugemisoskuslugemise oskus''' (ingl k ''[[:en:Critical_literacy|critical literacy]]''<!-- "critical literacy" ingl otsetõlge eesti k on kriitiline kirjaoskus, mille osaoskused on lugemine, kirjutamine, kuulamine, mõtlemine, kõnelemine, vaatlemine. Käesolevas artiklis on vaatluse all kriitiline lugemisoskus. -->) on oskus kriitiliselt lugeda ja analüüsida tekste, pakkudes strateegiaid paljastamaks tekstikihtides peituvaid sõnumeid ja tähendusi. Neid protsesse valitsevad metakognitiivsed protsessid ja strateegiad, mis võimaldavad lugejatel oma arusaamist hinnata ja oma suhtumist kohandada. Kriitilist lugemist rakendatakse eelkõige [[Diskursuseanalüüs|diskursuseanalüüsis]] (meedia- ning poliitiliste tekstide lugemisel).

Kriitilise kirjaoskuse idee on olnud mõjustatud [[poststrukturalism]]ist, eelkõige lähtekohast, et tekstide tähendus kujuneb selle sotsiaalpoliitilises kontekstis, autorid loovad tekste ning lugejad interpreteerivad tekste ning hindavad neid õigeteks ja valedeks oma [[Diskursus|diskursiivsete]] süsteemide loogika järgi. Poststrukturalistliku loogika kohaselt pole tekstide hindamise kriteeriumid loomulikud ega neutraalsed, vaid on konstrueeritud eri kogukondade ja institutsioonide, nt teadusasutuste poolt. Seega, poststrukturalistlikus kontekstis pole tekst ja sellega seotud tähendused maailma neutraalne faktiline kirjeldus, vaid [[Ideoloogia|ideoloogilised]] nähtused ning kirjaoskus on pigem sotsiaalne ja poliitiline praktika, kui neutraalne oskus. Kriitilise kirjaoskuse üks eesmärke on teenida suuremat sotsiaalset õiglust, vabadust ning võrdsust.<ref>Katrin Aava "Kriitiline kirjaoskus ning diskursuseanalüüs meediatekstide ja keelelise mõjutamise analüüsiks"</ref>

=== Kriitilise lugemise küsimused võimu, maailmavaate ja tähenduste kohta tekstis?: ===

# Eelhäälestus, tekstiga tutvumine -– info saamine teksti kohta enne selle lugemist, nt raamatu sirvimine, tagakaaneinfo lugemine.

# Konteksti loomine -– teksti asetamine ajaloolisesse, biograafilisse, kultuurilisse konteksti.

# Küsimuste esitamine teksti paremaks mõistmiseks/meelde jätmiseks -– sisu kohta küsimuste esitamine.

# Tekstis olevate uskumuste, väärtuste reflekteerimine -– suhestumine teksti sisuga.

# Kokkuvõtte tegemine, peamiste ideede/juhtmõtte sõnastamine -– peamõtte leidmine ja selle sõnastamine oma sõnadega.

# Argumentide, väidete hindamine -– teksti loogika kontrollimine.

# Sarnaste tekstidega (nt samal teemal, sama autor vms) võrdlemine ja kontrasti loomine -– sarnasuste ja erinevuste uurimine.<ref name=":0" />

== Vaata ka inglisekeelseidingliskeelseid allikaid: ==

'''Aava, Katrin 2012. '''Kriitiline kirjaoskus ning diskursuseanalüüs meediatekstide ja keelelise mõjutamise analüüsiks. Oma Keel nr 24: Emakeele Selts, 101-107101–107 http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_1/OK_2012-1_13.pdf (vaadatud 10.11.2014)

'''Stambler, Leah G. 2013.''' Critical Literacy: Literacies for the Digital Age to Teach in the K-12 Classroom. Developed for the Pier Institute: Global Youth in the Digital Age, Yale University: http://www.yale.edu/macmillan/pier/classroom-resources/7.%20CRITICAL%20LITERACY.pdf (vaadatud 10.11.2014)