|
'''Ernst Kern''' ('''Kärna Ärni''') oli [[Harry Abel]]i loodud tegelaskuju, keda kehastas [[Sulev Nõmmik]]. Tema koduküla oli [[Uduvere]].
==Eellugu==
[[1964]]. aastal alustasalgas [[Eesti Raadio]]s saadesaatesari "[[Tere hommikust, põllumehed!]]", mis kujunes üheks kuulatavamaikskuulatavamaks. 1970-ndatel. aastatel hakkatihakati otsima saate sisu jaoks head maamehemaamehelikku huumorit ja satiiri. Telliti [[Riho Lahi]]lt (töötas "Edasis"ajalehes Edasi) etteantud teemal lugusid, mida lugesid eetrisse raadiomaja diktorid, kuid see polnud see. Ei soovitud kasutada ka rahva hulgas ülioodatud Liivaku-Leenat, kes tegi ajakohast huumorit, kuid mitte satiiri. Ühel Tallinnas korraldatud Eesti agitbrigaadide kavade ülevaatusel jäi sõelale Tartu rajooni Miina Härma kolhoosi kalkunikasvataja Harry Abeli humoresk "Sopsaku Maali juhtum". Eesti Raadio kunstiliste saadete pearežissöör Leo Martin otsustas Abeli majja kutsuda ja humoresk läks Harry Abeli esituses 1. aprillil 1972. põllumeeste tunnis eetrisse. Kuigi selles loos polnud Uduverest ega Kärna Ärnist veel juttu, lugu sobis ja soovitati Abeliga soovitati koostööd jätkata.
==Kärna Ärni lood==
Kuna Abel Edasis juba Kärna Ärni nime all oma lugusid avaldas, tehti ettepanekuettepanek ka raadio jaoks kätt proovida. Abeli lood olid tehtudloodud elukogemuse najal ning korrektselt kirja pandud korrektselt. Hea vaist tajuda ja mõista kolhoosniku kui tööinimese iseloomu, veidrusi tolle aja töökorralduses, minnalaskmist, ükskõiksust, ka tinapanemist põõsa taga tinapanemist. Kaastöö kestis ligemale kuus aastat.
20. jaanuariljaanuarist [[1980]] hakkas Sulev Nõmmik ise tekste koostama. Tal oli hea sulejooks ja loogiline sündmuste kirjeldus, ning alatilisaks jättis ta võimaluse iga lõigu juures improviseerimiseksimproviseerida.
==Karakterid==
Kärna Ärnil olid ka oma lisakujud, kelle nimesid ta olukorra ilmestamiseks üsna sageli kasutas. Eriti armastas Nõmmik neid kasutada hilisemal perioodil, kui ta juba ise Uduvere tekste koostas.
Sopsaku Maali tegutses juba Abeli esimeses loos, siis tulid juurde torulukksepp Kribu Aadu, Läku Eedi ja Läku Maali, külajoodik Otu, Uduvere galantseim ja ka ilusaim mees Karla, vaba ja vallaline pealegi, ning lõpuks Sass ja Köka Ruudi. Peale Sopsaku Maali ja Kribu Aadu oli kõik tegelased välja mõelnud Nõmmik. Kribu Aadu ningja Läku Eedi jaoks oli tal pidev abiline näitleja [[Väino Aren]].
==Esitajad==
Lugusid esitasid raadiomaja koridoridest ja kohvikust püütud näitlejad -– [[Endel Padrik]], [[Aksel Küngas]], Endel Nõmberg, [[Igor Kurve]], [[Vello Viisimaa]], [[Rein Aren]], [[Ago Saller]], Sulev Nõmmik ja vanameister [[Ants Jõgi]]. Paljude esitajate seast kaldus sümpaatia Sulev Nõmmiku poole.
===Sulev Nõmmik===
==Välislingid==
* Pauts, Katrin. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=144243 Kärna Ärni oli väga hella ja tundliku tooniga kuju.] // Õhtuleht, 09. august 2003
* Jaagura, Kaljo. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4713 Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 75.] // Maaleht, 5. Jaanuarjaanuar 2006
* Pauts, Katrin. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=189477 Sulev oleks oma sünnipäeval tööd rabanud.] // Õhtuleht, 11. jaanuar 2006
===Galerii===
* [http://foto.err.ee/cat-817/cat-972/oid-18716/?&offset=1 Ernst Kern -– Kärna Ärni]. Saade „ETV päevad Valgas“ (1977). Fotograaf : Valeri Svintsov. Allikas : ERR Fotopank.
* [http://foto.err.ee/cat-817/cat-972/oid-18680/?&offset=2 Ernst Kern -– Kärna Ärni]. Saade “Viljaveski”, Ridala (1983). Fotograaf: Ülo Josing. Allikas : ERR Fotopank.
| 